Rail Balticu eelistrass möödub Nabalast ida poolt

RAPLAMAA SÕNUMID, Vivika Veski:
Rail Balticu keskkon­namõju strateegilise hindamise võrdlustulemuste põhjal selgu­nud eelistrass kulgeb loodavast Nabala kaitsealast ida poolt kaarega mööda.

Rail Balticu projektijuht Indrek Sirp ütles, et trassialternatiivide võrdlustulemused oli nüüd võimalik avalikustada tänu sellele, et keskkonnaministeerium on keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi põhimõtteliselt heaks kiitnud. Seni oli keskkonnaministee­rium jätnud KSH programmi kooskõlastamata sellepärast, et trassialternatiivide hulgast olid eemaldamata Nabalat läbivad trassivalikud.

29. mail otsustas valitsus, et Harjumaal jätkatakse tras­sidega, mis kulgevad idast ja läänest ümber loodava kaitseala ja jäetakse ülejäänud trassivalikud esialgu kõrvale. Lisaks Harjumaale puudutab see ka Põhja-Raplamaad, ees­kätt Kohila valda.

KSH võrdlustulemused omakorda andsid Harjumaa ja Põhja-Raplamaa trassidest eelise idapoolsele. Rail Balticu konsultandi, Hendrikson & Ko juhtiva planeerimisspetsialisti Pille Metspalu sõnul on nimetatud trass ehk 13 B ja C tehniliselt hästi teostatav ning koormab kõige vähem inimeste elukeskkonda ja loo­duskeskkonda.

Harjumaa loobus lisatrassist

KSH vahearuanne ja trassialternatiivide võrdlustulemused avalikustati esmaspäeva pä­rastlõunal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis peetud pressikonverentsil. Raplamaa kesk- ja lõunaosa ning Pärnumaa võrdlustulemustest on juba varem n-ö mitteametlikult teada antud. Raplas kulgeb trass Raplast ja Järvakandist läänes ning Pärnumaal läbi Pärnu linna.

Võrdlustulemuste põhjal selgunud eelistrass säästab ka Kohila alevit, samas jät­katakse Kohilas allkirjade kogumist alevit läbiva trassi vastu. Kohila vallavanema Heiki Hepneri sõnul ei tähen­da KSH võrdlustulemuste ava­likustamine, et teised trassid oleksid valikute hulgast maha võetud.

Pärast valitsuse 29. mai ot­sust Harjumaa trasside kohta teatas Harjumaa maavanem Ülle Rajasalu eelmisel nädalal, et soovib valikusse taaslisada trassivariandi 14 C + G ehk Tallinna ringteetrassi, mis kulgeb ringteest põhja pool. Esmaspäeva hommikul enne KSH võrdlustulemuste avali­kustamist peetud Rail Balticu juhtkomitee koosolekul teatas Harju maavanem siiski, et võtab oma ettepaneku tagasi ning lähtub edasises planee­rimises valitsuse eelistatud trassialternatiividest.

Loomade liikumisteedel taradeta

Ettevõtte Hendrikson & Ko juhtiv ekspert Heikki Kalle ütles, et nad on kaalunud vahe­peal, kas Rail Balticu raudtee peaks olema kogu ulatuses tarastatud ehk mõlemalt poolt aiaga piiratud. Nad jõudsid tema sõnul järeldusele, et tasub kaaluda varianti jätta inimasustuseta piirkondades loomade liikumiskoridorides aed ära, et ei tekiks nii suurt barjääriefekti suurulukitele ning raudtee ei lõhuks nende populatsioone.

Heikki Kalle tutvustas ka teisi võimalikke leevendus-meetmeid. Näiteks tuleks ehi­tustöid teatud piirkondades vältida kalade kudeperioodil ja lindude pesitsusajal.

Müra ja vibratsiooni lee­vendamise meetmetest on tema sõnul kõige olulisem nõuetekohase veeremi kasutamine raudteel ning rataste ja rööbaste hooldus, et müra nii palju ei tekikski. Vajalikesse kohtadesse tuleb siiski rajada ka müratõkkeseinad ja -vallid ning eriti tundlikes kohtades tuleb kaaluda kiirusepii­rangut. Trassialternatiive võrreldi paljudest aspektidest lähtudes: looduskeskkond, keskkonnatervis, ehitatud keskkond, kogukonna jätku-suutlikkus, juurdepääs, seal­hulgas nii liikumis- kui ka kohaliku rongiliikluse raken­damise võimalused, ehitised ja kinnistute väärtus, põllu­majandusmaade terviklikkus, metsamajandus, maavarad, majanduskeskkond, kultuuri­keskkond jne.

Avalikud koosolekud tulekul

Juunis ja juulis korralda­vad Harju, Rapla ja Pärnu maavalitsus trassikoridori võrdlustulemuste tutvusta­miseks avalikud koosolekud. Raplamaal peetakse need juuni lõpus ja juuli alguses. Pärast avalikke tutvustusi hakatakse koostama eskiislahendusi, mis avalikustatakse praeguse ajakava kohaselt tänavu detsembris. Selle aasta teises pooles alustatakse ka tehniliste uuringute ja pro­jektidega.

Maavanemad peaksid Rail Balticu maakonnaplaneeringud võtma vastu tuleva aasta augustis. Sellele järgneb planeeringu avalik väljapa­nek. Planeeringud tahetakse kehtestada ületuleva aasta kevadel.

0Shares