Mida see esmapilgul keeruli­sena näiv tegevus siis tähen­dab ning milleks seda metsa­omanikule vaja on?

FSC ser­tifitseeritudmetsamajandaja saab näidata, et tegutseb met­sas sotsiaalselt õiglasel, majan­duslikult elujõulisel ja kesk­konnasõbralikul viisil.

FSC sertifikaat aitab viia teadmist vastutustundlikustmetsamajandamisepraktikast tarbijani, mis loob sertifitsee­ritud materjalile turueelise.

Metsaomanikule annab sertifikaat ühtlasi võimalu­se teenida suuremate puidukoguste müügi pealt tavali­sest mõnevõrra rohkem tulu. Nõudlus sertifitseeritud ma­terjali järele on pidevas kasva­mises, mille tõestuseks on ka ühe suurenev FSC tarneahela sertifikaatide arv nii Eestis kui ka mujal maailmas. Prae­gu suurem osa sertifitseeritud toodangust eksporditakse.

Sertifitseerimine on kõi­gile vabatahtlik – sertifikaadi väljastab taotlejale sõltumatu osapool, kes kontrollib metsamajandamise vastavust FSC printsiipidele ja kriteeriumite­le FSC standardi kaudu.

Sertifitseerimine Eestis. FSC

Metsamajandamise sertifit­seerimisega on Eestis tegele­tud alates 2000. aastast, kui esimese erametsaomanikuna sertifitseeris omametsad Lem­bit Laks. Tänaseks on Eestis kolm metsamajandamise ser­tifikaati – lisaks Lembit Laksi­le veel ka Riigimetsa Majanda­mise Keskusel ning Stora Enso Eestil, sealhulgas Stora Enso Eestil ja Lembit Laksil on grupisertifikaadid, kuhu kokku kuulub 59 erametsaomanikku. Seega sisuliselt on Eestis li­saks RMK-le 59 erametsaomanikku, kellemetsad on serti­fitseeritud. Kõik sertifitseeri­tud metsamaa hindamised on teinud OÜ NEPCon.

Protsess. Enne sertifikaadi väl­jastamist auditeerib NEPConmetsmajandaja tegevusi – kui need on vastavuses FSC nõue­tega, väljastatakse metsamajandajale FSC sertifikaat.

Mittevastavuste puhul tu­leb need üldjuhul enne serti­fikaadi väljastamist likvidee­rida. Sertifikaat väljastatakse viieks aastaks. Tavaliselt eel­neb sertifitseerimisaudititele nn eelhindamine, mille käi­gus on võimalik puudujäägid identifitseerida ilma suuremate kuludeta. Eelhindamine ai­tab vältida suuremaid problee­me hindamisel, mis lõppkok­kuvõttes säästab metsaoma­niku raha.

Sertifitseerija auditeerib metsamajandaja tegevusi ka järgnevatel aastatel – üldine auditeerimise loogika on sa­ma, mis esmase hindamise käigus.

Suuremate mittevastavus­te korral ei peatata sertifikaa­di kehtivust kohe, vaid antak­se sertifikaadi omanikule tea­tud aeg nendega tegelemiseks ning seejärel kontrollitakse se­da uuesti. Sertifikaadi säilita­mise eelduseks ongi iga-aastaste korraliste auditite edu­kas läbimine.

Grupisertifitseerimine. FSC metsamajandamise sertifi­kaati on võimalik taotleda ka grupiviisil, vähendades nõn­da oluliselt kulutusi sertifit­seerimisele.

Selleks peavad metsaoma­nikud moodustama grupi, mille liikmete arv ei ole piira­tud ning millele valitakse kin­del grupijuht. Grupijuht võib olla ka eraisik. Gruppi võivad kuuluda lisaks metsaomani­kele veel metsamajandamise teenusepakkujad, puidu­tööstusettevõtted ning kon­sultandid.

Grupi moodustamise pea­mised eeldused on piisav hulk asjast huvitatud liikmeid ja piisavalt metsamaad, et katta sertifitseerimise kulud.

FSC nõuded peavad olema liikmetele vastuvõetavad ning eesotsas peaks olema piisavalt motiveeritud grupijuht, kellel on võimalus sertifitseerimise­ga tegeleda.

Eesti tingimustes oleks grupisertifikaat sobilik, lisaks eel­mainitud variantidele näiteks ka metsaühistutele.

Kõik Eesti FSC sertifitseeri­tud erametsad on täna serti­fitseeritud, järgides FSC grupi-sertifitseerimise skeemi.

Kulutused. Metsamajandamise sertifitseerimise maksu­mus jaguneb hindamise otse­se maksumuse ja FSC administreerimistasu (AAF) vahel.

Sertifitseerimise hinda mõ­jutab sertifitseeritava metsa­maa pindala, geograafiline jaotumine, grupiliikmete arv ning välitööde kestvus. Teisi­sõnu mida suurem on sertifitseeritav metsamaa, seda oda­vam tuleb auditeerimise hind hektari ja ka raiutava tihu­meetri kohta.

Kuna sertifitseerimise hind erineb suuresti eelnimeta­tud tingimustest, ei ole mõtet mingit vahemikku siinkohal välja tuua.

Sertifitseerimise edenda­miseks on alates 2014. aastast AAFi tasu väikesele erametsaomanikule (kuni 500hektarise omandiga) null.