Tasub reegleid muuta
29.11.2013
“Probleemikas piirkonnas võiks kehtida erikord,” arvab Ida-Virumaa Iisaku metsaühistu juht Viktor Lehtse.
Viktor Lehtse, kes elab Iisaku külje all, räägib, et ka tema enda metsas elavad koprad. Ta jutustab, kuidas on kümmekonna aasta vältel jõudnud ära proovida pea kõik kopratõrjeviisid.
Tegu on metsakuivenduse peakraaviga, millesse voolab hulk väiksemaid kraave, ja peakraav suubub lõpuks Alajõkke. “Kui peakraavis vesi üles paisutatud, upub terve süsteem,” räägib Lehtse. “Me alustasime sellest, et jahimehed püüdsid koprad siit välja. Aga kohe tulid uued asemele.” Kopaga lahti tõstetud tammi asemele ehitati ruttu uus ja ka Kaitseliiduga koostöös õhitud tamm asendati.
Viktor Lehtse katsetas ka toru panemist läbi kopratammi. “Võib-olla kusagil koprad seda ei avasta, aga siin küll panid nad kohe torul otsa kinni.”
Lõpuks on pere oma maadel leidnud sobilikema viisi kobrastega kõrvuti elamiseks: Viktor Lehtse abikaasa Marika käib iga päev koeraga jalutamas ja vajadusel (see sõltub aastaajast, ilmast, vete seisust jne) lõhub oma 2,5kilomeetrisel teekonnal kopratammi pealiskihti nii, et laseb vee voolama. Tamme on kokku viis.
“See on endale tervislik, koerale vajalik ja metsale kasulik ning samal ajal elavad koprad siin edasi,” lugesid Lehtsed oma abinõu plusse, kuid rõhutasid, et see on nii võimalik tänu sellele, et nad ise sealsamas elavad. Omal igapäevasel teekonnal vaatab naine üle ka naabri kop-ratammid – naaber kohapeal ei ela, aga kui tema maa tamm vee üles paisutaks, poleks ka teiste tammide torkimisest kasu.
Igal pool sama meetod ei tööta. “Tean, et näiteks Kauksis on suured metsaosad kobraste tõttu hävinud ja koprad ise on kolinud edasi, sest lõpuks muutub see keskkond ka neile endile elamiskõlbmatuks,” räägib Lehtse. “Rikutud metsaga ei anna aga õieti midagi enam teha. Siin on veel see, et kopra rikutud metsa puhul metsaomanikud kahjustatud metsa taastamise toetust ei saa, öeldakse, et lõhkugu tammid ja kahjustust ei teki.”
Ta lisab, et toetus paraku aktiviseerib metsaomanikke, kuid ka kuivenduskraavide puhastamine võsast pole toetatud – just see tegevus on koprarohketes piirkondades aga tähtis. Ka seetõttu, et siis pääsevad jahimehed või masinad tammidele ligi.
Lehtse toob paralleeli, et kopraga on nagu põdragagi – leidub piirkondi, kus metsaomanikel pole põdraga muret ja teisal on probleemid väga suured. “Siin üle-eestilist Harju keskmist ei saa teha. Peaks olema nii, et seal, kus on suured probleemid, lahendatakse olukord omamoodi. Näiteks võimaldatakse kergemini küttimisluba saada, aasta ringi jahti pidada jne.”
Ta usub, et aeg on seal, kus kopramuret võiks saada arutada paremini kui varem, kuna päevakorral on maaomanike ja jahimeeste lepingud, mille sõlmimise tõttu ka jahimeeste tähelepanu kobrastele suurem on.
Iisaku ühistus on lepingute teemal kohe tulemas õppepäev.
Kopraprobleem
Maaomanike ettepanekuid
Pärnakate arvates tuleks teha järgmist:
■ Lihtsustada maaomanikele väikeulukijahi lubade väljaandmise korda.
■ Üle 10 ruutkilomeetri valgaladega veekogudel peaks riik täitma endale võetud kohustusi täies ulatuses.
■ Kui riik ei leia lisavahendeid kopratammide likvideerimiseks, tuleks kasutada selleks maaparandustoetust.
■ Muuta ranna ja kaldakaitse seadust, lubades raiuda kaldad lagedaks.
■ Doteerida jahimeeste koprajahti.
■ Doteerida n-ö kopratoodete valmistamist.
Pluss Ida-Virumaal kuuldu.
■ Probleemikate kopraalade puhuks oleks vaja erilahendusi ja -meetmeid, mis aitaks maaomanikel kobrastega paremini toime tulla.
■ Probleemikatel aladel tasuks lubada koprajahti aasta ringi.
■ Piirkonnad, kus ühe maaparandussüsteemiga on seotud paljud maaomanikud, vajaks head ideed, kuidas korraldada seal ühtset tõhusat tegevust.
■ Maaomanikud, kellel on õigus omal maal korraldada väi-keulukijahti, sealhulgas koprajahti, vajaks selleks vähemalt juhendeid.
Allikas: kohtumised metsaomanikega
Allikas: Maaleht (Metsaleht)
