Teehooldaja on hädas murdunud puudega

SAKALA, Üllar Priks: Läinud nädal tormis teele kukkunud puud kõrvaldas päästeamet, kuid teeääred on praegugi kehvas seisus. Et metsaomanikud on visad oma vara hooldama, peab Viljandimaa teid haldav ettevõte ise langenud puid tükeldama.

Sakala Teede juhataja Toomas Leppiku sõnul on ettevõttel maakonnas hooldada 1244 kilomeetrit teid, millest ligikaudu pool kulgeb metsade rüpes.

«Tormide järel on palju puid maas, aga metsaomanik ei taha oma tuluallika eest vastutada,» ütles Leppik. «Lepingu järgi on meie ülesanne tagada liiklus ja hoida tee korras, mitte kellegi metsa hooldada.»

Juhataja rõhutas, et tee koos seda ääristava maaga on samasugune katastriüksus nagu iga teine. «Kui minu õunapuu kukub naabri aeda ja tema kasvuhoone ära lõhub, siis lähen ju naabri juurde ja üritan kahjud korvata,» tõi teehooldaja näiteks ning leidis, et metsa eest ei vastuta praeguses olukorras justkui keegi.

Kas minna kohtusse?

Suurim metsaomanik maakonnas ja kogu Eestis on riigimetsa majandamise keskus. Selle Viljandi metskonna metsaülem Elor Ilmet ütles Sakalale, et koristustööd käivad.

«Murdunud puid on palju ja koristame töövõtjate abiga jõudumööda,» rääkis Ilmet ning täpsustas, et kaitsealadel murdunud metsa koristada ei tohi. «Tee puhastatakse, aga teeäärtes jäetakse mets maha. Selline on seadus.»

Toomas Leppiku sõnul kaalub teehooldaja viimases hädas osavõtmatute metsaomanike vastu ka kohtusse minna. Tema sõnul teevad enamasti muret just väikeomanikud, kes elavad kuskil kaugemal.

«Omanik peaks ju pärast tormi oma valdused üle vaatama,» leidis Leppik, kelle sõnul koristustähtaegu küll pole, kuid maanteeametile tuleb sellegipoolest aru anda.

«Kui puu kukub tee peale ja auto otsa sõidab, siis esitatakse kahjunõue tee hooldajale, mitte puu omanikule. Miks tema peab sellele nõudele reageerima? Tee peal ei kasva ju puid!» oli Leppik ärritunud.

Töö käib paljakäsi

Teehooldaja andmeil on näiteks Kildu–Tõramaa tee ääres 46 murdunud puud. Et vajalikke metsahooldusmasinaid ettevõttel pole, koristavad firma töölised tormi tagajärgi nii-öelda paljakäsi.

«Inimene ei jõua ju puid tõsta. Tükeldame need ja viskame lihtsalt metsaserva. Ja seal nad valdavalt siis mädanevad,» nentis Leppik.

Koristustöödega kaasnevaid lisakulusid ta esialgu arvudesse panna ei osanud. «Iga päev sõidame teid läbi ja loobime puid metsa. Kulud selguvad ehk ülejärgmise nädala lõpuks.»

Maanteeameti Viljandi esinduse peaspetsialist Allan Allik oli teeäärte koristamise probleemidega kursis. «Sinna kukkunud puud kasvavad meie jaoks nii-öelda võõras mullas ja tegeldakse omanike otsimisega.»

Seega, kuni otsest ohtu liiklusele pole, maanteeamet nende tööde osas teehooldajale mingeid tähtaegu esitada ei kavatse.

0Shares