Tehasemajade tootjad seisavad lähiajal karmi valiku ees

10.10.2018

ÄRIPÄEV:

Tehases valmivate ehitiste tootjad on teelahkmel: kas jõuliselt Investeerida automatiseerimisse ning tehnoloogiasse ja seeläbi loota massiefektile või püüda arendada käsitööoskusi ja proovida turul püsida nišitoodetega.

Äripäeva infopanga koostatud valdkonna konkurentsiraportist selgub, et kuigi sektori tegevusmaht jätkas eelmisel aastal kasvu, oli näha kasumlikkuse kahanemist ja viimasega kooskõlas langes uute ettevõtete loomine varasemate aastatega võrreldes kaks korda. Ettevõtete keskmine käiberentaablus kukkus 6,3 protsendilt 4,4 protsendile, mis näitab omakorda, et firmad seisavad silmitsi vajadusega tegevusefektiivsust tõsta.

Reaalne elu jookseb eest

Äripäev tegi raporti jaoks septembri alguses ka ettevõte juhtide hulgas küsitluse, millest selgus, et ettevõtted on üha altimad investeerima. Järgmise 12 kuu jooksul plaanib oma ettevõtte seadmetesse ja/või laienemisse investeerida 60% küsitletutest, kusjuures 10% näeb ette võimalust investeerida üle miljoni euro.

Investeerimise tähtsust rõhutab ka Eesti Puitmajaliidu tegevjuht ja Eesti puitmajaklastri juht Lauri Kivil. Tema sõnul on nii, et kui puitmajasektori ettevõtted ei rakenda tulevikutehnoloogiaid ettevõtete efektiivsuse tõstmiseks, väärtusahelas kõrgemale liikumiseks, kulude vähendamiseks ja toote arendamiseks, on vana mallijärgi toimivad ettevõtted keerulise valiku ees.

Kivil toob paralleeli Forbes Insightsi 2016. aasta uuringuga, kust selgub, et 72% maailma tippjuhtidest on veendunud, et järgmised kolm aastat on nende ettevõtte arengu jaoks kriitilisema tähtsusega kui eelnevad 50 aastat kokku. “Et tootmist Eestist mitte ära viia, peaksid sellest mõttekäigust lähtuma ka puitmajasektori ettevõtted. Tulevik kuulub neile, kes investeerivad ettevõtte efektiivsusesse, nüüdisaegsetesse tehnoloogiatesse ja inimestesse,” sõnastab Kivil.

Rääkides sektori ettevõtete juhtidega, selgitavad nii mõnedki, et lisainvesteeringuteks vahendite leidmine ja nende õigesse kohta suunamine on ülimalt keeruline. Turg liigub paljudel juhtudel kiiremini kui Exceli tabelisse paigutatud majandusprognoosid ja krediidiasutustes toimuvad otsused on seetõttu pidevalt justkui ajast maas. Näiteks tööjõu ootamatult kiire kallinemine ja tekkinud defitsiit on neli-viis aastat tagasi tehtud prognoosi tõeväärtust automatiseerimise tasuvuse suhtes kõvasti kahandanud.

Loe edasi Äripäevast või kuula intervjuud Lauri Kiviliga Äripäeva raadiost.