Tehnorajatiste talumise tasu muutmine on jälle kusagil kalevi all
30.05.2014
MAALEHT (Metsaleht):
Metsaomanik Aado Tõevere Lääne-Virumaalt on majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumile (uue nimega majandus-ja taristuministeeriumile) kirjutanud avaliku kirja, milles tuletab meelde tehnorajatiste talumise tasu määra ebaõiglust.
“Läbi aegade on ajakirjanduses ilmunud artikleid, kus elektriliinialuste metsamaade omanikud nurisevad, et liinirajatiste talumise tasu metsamaal on nii väike, et asjaajamine ei ole vaeva väärt,” kirjutab Aado Tõevere. “Praktiliselt on see maa majandamisest väljas. Põllu- või karjamaad saab liini all pea 100% sihipäraselt kasutada, kuid metsamaad mitte. Maaomanik saab kahju ja maksta tuleb veel maamaksu, seda küll väiksema protsendiga.”
Hüvitise näidisarvestus
Aado Tõevere teeb näidisarvestuse liinialuse metsamaa omanikule tekitatava kahju kohta. “Korralikult hooldatud raieküpsest okaspuumetsast on võimalik saada kuni 1000 tm tarbepuitu hektarilt. Kõik liinialused metsad muidugi nii head ei ole, aga 400 tm annavad välja küll. 2013. aasta lõpu seisuga olid kuuse- ja männipalgi hinnad: läbimõõduga 14,1-65 cm – 70 €/tm, peenpalk läbimõõduga 8-13,9 cm 38 €/tm. Seega lihtsustatult tuleb keskmiselt palgi hinnaks 54 €/tm. Küttepuud saab vähemalt 40 tm hektarilt, hinnaga 25 €/tm.
Siit siis kokkuvõtteks lihtne arvestus: palgi hind kokku 400 x 54 = 21 600 €, küttepuu hind kokku 40 x 25 = 1000 € ja kõik kokku 22 600 €. Kui arvestada, et okaspuumets saab raieküpseks 80 aastaga, siis ühe aasta kahjumiks kujuneb: 22 600 : 80 = 282 € ühe hektari kohta.”
Seda peab Aado Tõevere ka normaalseks talumistasuks aasta kohta. “Kui on tegu lehtpuumetsaga, siis see saab raieküpseks 40-50 aastaga ja lõpptulemus hinnas kujuneb samas suurusjärgus.” Ta lisab, et ei taha sellega kuulutada absoluutset tõde (hinnad aastati kõiguvad, arvestada tuleb ka boniteeti jne), kuid öelda küll seda, et juba üle 20 aasta on elektriliini aluste metsamaade omanikud doteerinud ülejäänud tarbijate elektriarveid.
Kirjutaja kirjeldab ka üht varianti, kuidas rajatise omanik võiks targalt tegutsedes lisaraha saada, ja kutsub üles: “Kõigi elektriliinialuste metsamaade omanikud, ühinege!”
Suurem teemade ring
Teatud mõttes on üks ühinemine toimunud – Eesti Erametsaliidu juures on moodustatud töögrupp, kes teemat arutab ning on sõnastamas seisukohti ja ettepanekuid, millega majandus- ja kommuni-katsiooniministeeriumi minna.
Erametsaliidu juhatuse liige Ants Erik selgitas Metsalehele, et tehnorajatiste talumise hüvitis on üks teemadest, mis töögrupis päevakorral.
“Oleme kaardistanud laiemalt, mis tehnorajatiste puhul maaomanikele muret tekitamas on. Laias laastus jaguneb temaatika kolmeks: talumise tasu, liinialuste hooldus, laiendamine ja/või olemasolevate liinide rekonstrueerimine ja uute ehitus,” ütles Ants Erik.
Muu hulgas on töögrupp seisukohal, et ka liiniomanike käitumisreeglid liinialuste hooldamisel ja laiendusel on praegu koostatud maaomanike huvisid arvestamata ja vajaks kindlasti muutmist. Ants Erik tõi näiteks, et kui lõpuks tõesti jääb liini hooldusest või laiendusest liini alla paar tihumeetrit metsamaterjali, pole maaomanikul sellega midagi teha, kuna nii väikese koguse eraldi väljavedu ja müük on kulukas, ilmselt tuleks peale maksta.
Erametsaliidu plaan on, et kui töögrupis on ettepanekud välja töötatud, pöördutakse ministeeriumi ettepanekuga arutada teemat laiemas ümarlauas, kus oleksid esindatud ka tehnorajatiste omanikud.
Tõeliselt kõva pähkel
Tehnorajatiste talumise tasu on poliitikuile olnud kõva pähkel: esimene Riigikohtu otsus, mis hüvitise sisseseadmist nõudis, pärineb 2004. aastast. Kohe algas arutelu, et tasu on naeruväärselt väike ja on maaomanike suhtes ebaõiglane.
Viimati pöördus Riigikohtusse õiguskantsler, kes hindas selle tasu arvestuse alused põhiseaduse vastaseks. Riigikohuski jõudis 2012. aasta otsusega seisukohale, et on rikutud põhiseadust. Senised arvestuse alused on põhimõtteliselt kehtetud, kuid uusi ei ole.
