Toetused: Maaelu arengukava 2014-2020

05.12.2013

MAALEHT, Mait Ots/Heiki Raudla: Uus ÜPP tekitab kõigile pahameelt

Niipea kui Euroopa Ko­misjon tutvustas ühise põllumajanduspoliitika reformikava, sattus see kriitikanoolte alla.

Euroopa Liidu ühise põlluma­janduspoliitika (ÜPP) edukust näitab see, et kunagine eesmärk – toita ära sõjajärgse Euroopa rahvastik – on kuhjaga täide­tud. Samas annavad toidutoot-jatele eraldatav raha, vahepeal­ne ületootmine ning kuhjuvad keskkonnaprobleemid alust ra­hulolematuseks.

Nii on ka arusaadav tähele­panu, millega oodati Euroopa Komisjoni ettepanekuid ÜPP uuendamiseks. Ning mitte eriti suure üllatusena sattus Euroo­pa Komisjoni põllumajandus-ja maaeluvoliniku Dacian Ciolose tutvustatud reformikava kohe kriitikatule alla.

Kui Eesti põllumehe meele teevad mõruks ebavõrdsed otsetoetused, siis oma murekohad on pea kõigil riikidel ning hu­vigruppidel. “Mitte keegi pea­le Euroopa Suhkrukasutajate Assotsiatsiooni ei paista ÜPP re-formiettepanekutega rahul ole­vat,” kirjutas euroteemasid ka­jastav veebiväljaanne EurActiv. com.

Sambad jäävad püsti, aga kahanevad

Ühise põllumajanduspoliitika reformipakett koosneb eelarve­kavast ja seadusandlikest ette­panekutest, mis on osa laiemast, ELi 2014.-2020. aasta eelarve-raamistikust.

ELi ühise eelarve mahust, 1026 miljardit eurot, plaanitak­se põllumajandusele eraldada paarkümmend miljardit eurot vähem (387 miljardit) kui eel­misel seitsmeaastasel perioodil (siis oli see 401 miljardit).

Põllumajanduspoliitika se­nine kahesambaline struktuur, kus esimeses on otsetoetused ja teises maaelu arengule suuna­tud summad, jääb paika.

Ent liiguvad jutud, et Euroo­pa Komisjon soovitab kärpida teise samba suurust, eriti nen­del riikidel, kelle esimese samba otsemaksed kasvavad. See tä­hendaks, et Eesti jaoks jääb vä­hemaks raha, mida paigutada maaelu arengusse ja investee­ringuteks tootmisse.

Teise samba ehk maaelu arendamise eelarve maht on eeldatavasti 101,2 miljardit eu­rot. Tingimus on, et iga maaelu arengu fondist rahastatava pro­jekti mahust veerand peab mi­nema kliimamuutustega tege­lemiseks ning viis protsenti ko­haliku omaalgatuse program­midele.

Kõige tuntum ja silmaga näh­tavam on küsimus esimese sam­ba otsemaksete suurusest. ÜPP reformipaberites küll kuulu­tatakse liikumist otsemakse­te ühtlustamise poole, kuid Eu­roopa Komisjoni pakutav tem­po rahuldab kõige vähem Bal­ti riikide põllumehi, kelle otse­maksed on seni kõige väikse­mad ning jõuavad ka 2020. aas­taks ilmselt vaid 75 protsendini ELi keskmisest.

Samas on selge, et mida väik­semad on riigi otsetoetused prae­gu, seda suurem on suhtarvult selle riigi toetuste taseme tõus. Ehk kui Eestil on see tänavu 117 eurot hektari kohta ja tõuseks 2017. aastaks 156 euroni, on tegu märkimisväärse kasvuga.

Selline argument on Hollan­di, Itaalia või mõne muu toetu­si enim kasseeriva riigi seisuko­halt üsna põhjendatud. Paraku oleks arvutuste kohaselt ELi 27 riigi keskmine otsetoetuste tase samal 2017. aastal 268 eurot hektari kohta, mis annab ikka­gi alust rääkida ebavõrdsusest.

Kuna uue ÜPP üheks ees­märgiks on keskkonnahoid, on otsetoetustega seotud uued tingimused.

Otsetoetused seotakse keskkonnahoiuga

Otsetoetuste väljamaksmine seatakse 30 protsendi ulatuses sõltuvusse kolmest nõudest, mil­le järgimine aitaks kliimasoojenemist vältida või keskkonda kaitsta. Need on püsirohumaa-de säilitamine, vähemalt kolme vilja kasvatamine ühe talu maa­del ning osa põllumaa hoidmi­ne hekkide, puude, piirimärki­de aluse maa, maastikuelemen­tide ja muu sarnase all.

See, inglise keeles greening’uks nimetatud valdkond, ongi enim kriitikat pälvinud.

Põllumajandustootjad viita­vad faktile, et maade tootmisest väljatõmbamine läheb vastuollu maailma kasvava toiduvajadu­sega ning uued nõuded suuren­davad talunike paberitöökoor-must ja tootmiskulusid. Keskkonnakaitsjate meelest on ette­panekud aga kaugelt liiga jõue­tud, kaitsmaks keskkonda.

Rohelised näevad ohtu ka re-formikavas pakutavas võima­luses liigutada raha ÜPP kahe samba vahel. Eriti teeb neile muret komisjoni pakkumine, et väiksemaid otsetoetusi saa­vad riigid võiksid kuni viie prot­sendi ulatuses tõsta teise samba raha esimesse sambasse. Nii vä­heneks vaesemate riikide panus keskkonnakaitsesse, kuna osa selleks määratud raha läheks lihtsalt talunike toetuseks.

Suurte Peetrite leivakott kõhnemaks

Komisjon soovitab piirata otse­toetusi suurmajanditele 300 000 euroga. Nii tahetakse vähenda­da võimalusi, et suur osa otse­toetustest läheb suurmaaoma­nikeks, kellel toimetulek niigi kindlustatud.

Euroopa Komisjon lubab sul­geda ka juriidilised augud, mille kaudu korjasid toetusi lennuväl­jad või golfiklubid.

Uues ÜPP kavas lubatakse mõndagi ka väikefarmeritele, kelle põllumaa suurus jääb alla kolme hektari. Halduskoormu-se vähendamiseks võivad selli­sed talunikud ühineda vastava programmiga ja hakata edaspidi saama kindlat, 500 — 1000 euro suurust toetust ilma suurema paberimäärimise ja greeningus osalemiseta.

Noorte toomiseks põlluma­jandusse on aga ÜPPs välja pa­kutud meede, mille kohaselt alla 40aastased alustavad põllu­mehed saaksid viie aasta jook­sul veerandi võrra suuremat toetust. Lisaks lubab Euroopa Komisjon luua fondi, mille abil saab põllumehi abistada suurte turukõikumiste korral ehk kriisifondi.

Maaelutoetused sunnivad õppima ja koostööle

Valminud Eesti maaelu arengukava toetab aktiivset ettevõtmist -tühjade voodikohtade asemel tuleb toetada tegevust ja suur mahe-pind peab hakkama toodangut andma.

Uue maaelu arengukava (MAKi) eelistused on teadus, arendus, nõuanne ja koolitus. Nende ra­hastamine suureneb mitme­kordselt. Oluline on ka see, et osa toetustest antakse laenude ja tagatiste, mitte tagastamatu abina. Kolmas prioriteet on toi­dutööstus ja neljas ühistegevus.

“Ettevõtlus maal peab muutu­ma teaduspõhisemaks, teadlaste ja tootjate koostöö peab parane­ma,” rõhutas põllumajandusmi­nister Helir-Valdor Seeder valmi­nud arengukava tutvustades.

Mahedad tootma

Olgugi et läinud nädalal minis­teeriumide kooskõlastusringile läinud MAKi eelarve on lõppeva perioodi 935,4 miljoni euro ase­mel 1,007 miljardit eurot, kos­tab rahulolematust nii suur- kui mahepõllumeeste leerist.

“Näiteks seab uus maaelu arengukava 2020. aasta mahe-toetust saavate alade kogupind­ala sihttasemeks 130 000 hek­tarit, ent seda on juba praegu 152 000 hektarit,” toob TÜ Ees­ti Mahe juhatuse esinaine Tiia Klein näite.

Klein lisab veel, et kui aren­gukava järgi peaks Eestis 2020. aastaks olema 33 000 mahedalt peetavat veist ja 40 000 lam­mast, siis juba praegu on need arvud 31 431 ja 48 314.

“Sihttase on samahästi kui saavutatud ning puudub selgus alustavate mahetootjate toetus­te osas,” nendib Klein. “Seetõttu toetuse aastane maht väheneb: paljude tootjate toetussumma väheneb viiendiku võrra ning lihaveisekasvatajate ja lamba­kasvatajate toetused lausa poo­le võrra.”

Seederi sõnul on MAK komp­romiss eri soovide vahel, aga rahajagamine on eelkõige suu­natud arengule. Kui lõppeval perioodil on mahetoetuse eel­arve 55,8 miljonit eurot, siis eel­oleval eraldatakse mahetoetu-seks 87,7 miljonit eurot.

“Mahetootmisse suunatav summa suureneb tunduvalt,” rõhutab Seeder. “Meil on mahe­tootmise pind kõvasti suurene­nud, ja uuel perioodil pole ees­märk territooriumi, vaid too­dangu suurendamine!”

Ühest taskust teise

Kuna Eesti kavatseb suuna­ta osa otsetoetuste rahast maa­elu arengu toetusteks, suureneb MAKi eelarve 40 miljonit euro võrra.

Põllumajandusministeeriu­mi asekantsleri Illar Lemetti sõ­nul läheb suurim osa ülekanta­vast rahast keskkonnasõbralik­ku majandamisse, seejärel in­vesteeringute ja maaettevõtluse mitmekesistamise, loomade heaolu parandamise, teaduse ja arengu ning toidutarneahelate toetamiseks.

OÜ Estonia nõukogu esime­he Jaanus Marrandi arvates ei peaks Eesti võtma otsetoetus­test MAKi jaoks ühtegi senti. “MAKi raha tuleks sisemiselt ja­gada, seal on kinni kaugelt üle saja miljoni euro,” ütleb ta.

Marrandi hinnangul peaksid Eesti ametnikud nägema suure­ma rahajagamisel vaeva, et põl­lumehed ei saaks väiksemaid hektaritoetusi kui enne. “See on ebanormaalne, et toetused hektari kohta vähenevad ühe aas­taga 20—30 protsenti. Esimene eelistus peaks olema see, et Ees­ti toidutootjate konkurentsivõi­mes ei tekiks järsku tagasilööki.”

Ministri sõnul on 40 miljo­ni euro tõstmine otsetoetustest MAKi põhjendatud, sest otsetoe­tuste saajate hulgas on ka pas­siivseid toetusesaajaid, näiteks nn euroheina tegijad.

Valitsus teeb MAKi kohta oma otsuse jaanuaris, seejärel algavad läbirääkimised Euroo­pa Komisjoniga, kes peab kõikide liikmesmaade arengukavad heaks kiitma. MAK rakendub parimal juhul 2014. aasta lõpus.

HEIKI RAUDLA

OLULISEMAD MUUDATUSED

Maaelu arengukava 2015-2020

■ Osa tagastamatu abi asendamine sooduslaenudega.

■ Rohkem tähelepanu uuendusele, teadus- ja arendustegevusele.

■ Rohkem raha põllumajandussaaduste kohapeal töötlemise toetamiseks.

■ Kavas on ära jätta külade uuendamise ja arendamise ning ebasoodsamate piirkondade toetused (ELi uue ebasood­samate piirkondade määratluse kohaselt oleks kogu Eesti ebasoodne piirkond).

■ Rohkem tähelepanu ühistegevusele.

■ Uued keskkonnatoetused – piirkondlik mullakaitsetoetus ja keskkonnasõbraliku aianduse toetus.

■ Mahepõllumajandusmaa kasvu enam ette ei nähta, suurenda­takse mahetootmise toetusmäärasid.

Allikas: põllumajandusministeerium

ÜLEMINEKU AASTA 2014

Millele toetused säilivad?

■ Ühtne pindalatoetus.

■ Tootjarühmade loomine ja arendamine.

■ Eesti lairiba-interneti-võrgu katvuse tõstmine.

■ Koolitus ja teavitus.

■ Nõuanne.

■ Keskkonnasõbralik majandamine.

■ Kohalikku sorti taimede kasvatamine.

■ Ohustatud tõugu looma pidamine.

■ Poolloodusliku koosluse hooldamine.

■ Mahepõllumajandus.

■ Loomade heaolu.

■ Natura 2000 põllu­majandusmaale.

■ Natura 2000 erametsa-maale.

■ MAKi puhul on kasutami­seks järel aastate 2007-2013 raha, samuti saab pikendada olemasolevaid kohustusi ja rahastada neid uue perioodi vahenditest.

Allikas: põllumajandusministeerium

OTSETOETUSED: 285,8 mld eurot

■ Sõltuvad 30% ulatuses kolmest keskkonnanõu-dest: püsirohumaa säili­tamine, vähemalt kolme vilja kasvatamine ning osa põllumaa hoidmine kasutusest väljas.

■ Otsetoetusi suurmajan-ditele piiratakse 300 000 euroga.

■ Väiketalunikud, kellel on maad alla 3 ha, võivad saada kindlat 500-1000 euro suurust toetust.

■ Alla 40aastased alusta­vad põllumehed saavad viie aasta jooksul veerandi võrra suuremat toetust.

MAAELU ARENGUKAVA

TOETUSED:

101,2 mld eurot

■ Iga EAFRD rahastatava projekti mahust veerand peab minema kliimamuu­tustega tegelemiseks.

■ 5% peab minema LEADERi programmidele.

■ Kriisifond, millest saab põllumehi abistada suurte turukõikumiste korral.