Toetused: Maaelu arengukava 2014-2020
05.12.2013
MAALEHT, Mait Ots/Heiki Raudla: Uus ÜPP tekitab kõigile pahameelt
Niipea kui Euroopa Komisjon tutvustas ühise põllumajanduspoliitika reformikava, sattus see kriitikanoolte alla.
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) edukust näitab see, et kunagine eesmärk – toita ära sõjajärgse Euroopa rahvastik – on kuhjaga täidetud. Samas annavad toidutoot-jatele eraldatav raha, vahepealne ületootmine ning kuhjuvad keskkonnaprobleemid alust rahulolematuseks.
Nii on ka arusaadav tähelepanu, millega oodati Euroopa Komisjoni ettepanekuid ÜPP uuendamiseks. Ning mitte eriti suure üllatusena sattus Euroopa Komisjoni põllumajandus-ja maaeluvoliniku Dacian Ciolose tutvustatud reformikava kohe kriitikatule alla.
Kui Eesti põllumehe meele teevad mõruks ebavõrdsed otsetoetused, siis oma murekohad on pea kõigil riikidel ning huvigruppidel. “Mitte keegi peale Euroopa Suhkrukasutajate Assotsiatsiooni ei paista ÜPP re-formiettepanekutega rahul olevat,” kirjutas euroteemasid kajastav veebiväljaanne EurActiv. com.
Sambad jäävad püsti, aga kahanevad
Ühise põllumajanduspoliitika reformipakett koosneb eelarvekavast ja seadusandlikest ettepanekutest, mis on osa laiemast, ELi 2014.-2020. aasta eelarve-raamistikust.
ELi ühise eelarve mahust, 1026 miljardit eurot, plaanitakse põllumajandusele eraldada paarkümmend miljardit eurot vähem (387 miljardit) kui eelmisel seitsmeaastasel perioodil (siis oli see 401 miljardit).
Põllumajanduspoliitika senine kahesambaline struktuur, kus esimeses on otsetoetused ja teises maaelu arengule suunatud summad, jääb paika.
Ent liiguvad jutud, et Euroopa Komisjon soovitab kärpida teise samba suurust, eriti nendel riikidel, kelle esimese samba otsemaksed kasvavad. See tähendaks, et Eesti jaoks jääb vähemaks raha, mida paigutada maaelu arengusse ja investeeringuteks tootmisse.
Teise samba ehk maaelu arendamise eelarve maht on eeldatavasti 101,2 miljardit eurot. Tingimus on, et iga maaelu arengu fondist rahastatava projekti mahust veerand peab minema kliimamuutustega tegelemiseks ning viis protsenti kohaliku omaalgatuse programmidele.
Kõige tuntum ja silmaga nähtavam on küsimus esimese samba otsemaksete suurusest. ÜPP reformipaberites küll kuulutatakse liikumist otsemaksete ühtlustamise poole, kuid Euroopa Komisjoni pakutav tempo rahuldab kõige vähem Balti riikide põllumehi, kelle otsemaksed on seni kõige väiksemad ning jõuavad ka 2020. aastaks ilmselt vaid 75 protsendini ELi keskmisest.
Samas on selge, et mida väiksemad on riigi otsetoetused praegu, seda suurem on suhtarvult selle riigi toetuste taseme tõus. Ehk kui Eestil on see tänavu 117 eurot hektari kohta ja tõuseks 2017. aastaks 156 euroni, on tegu märkimisväärse kasvuga.
Selline argument on Hollandi, Itaalia või mõne muu toetusi enim kasseeriva riigi seisukohalt üsna põhjendatud. Paraku oleks arvutuste kohaselt ELi 27 riigi keskmine otsetoetuste tase samal 2017. aastal 268 eurot hektari kohta, mis annab ikkagi alust rääkida ebavõrdsusest.
Kuna uue ÜPP üheks eesmärgiks on keskkonnahoid, on otsetoetustega seotud uued tingimused.
Otsetoetused seotakse keskkonnahoiuga
Otsetoetuste väljamaksmine seatakse 30 protsendi ulatuses sõltuvusse kolmest nõudest, mille järgimine aitaks kliimasoojenemist vältida või keskkonda kaitsta. Need on püsirohumaa-de säilitamine, vähemalt kolme vilja kasvatamine ühe talu maadel ning osa põllumaa hoidmine hekkide, puude, piirimärkide aluse maa, maastikuelementide ja muu sarnase all.
See, inglise keeles greening’uks nimetatud valdkond, ongi enim kriitikat pälvinud.
Põllumajandustootjad viitavad faktile, et maade tootmisest väljatõmbamine läheb vastuollu maailma kasvava toiduvajadusega ning uued nõuded suurendavad talunike paberitöökoor-must ja tootmiskulusid. Keskkonnakaitsjate meelest on ettepanekud aga kaugelt liiga jõuetud, kaitsmaks keskkonda.
Rohelised näevad ohtu ka re-formikavas pakutavas võimaluses liigutada raha ÜPP kahe samba vahel. Eriti teeb neile muret komisjoni pakkumine, et väiksemaid otsetoetusi saavad riigid võiksid kuni viie protsendi ulatuses tõsta teise samba raha esimesse sambasse. Nii väheneks vaesemate riikide panus keskkonnakaitsesse, kuna osa selleks määratud raha läheks lihtsalt talunike toetuseks.
Suurte Peetrite leivakott kõhnemaks
Komisjon soovitab piirata otsetoetusi suurmajanditele 300 000 euroga. Nii tahetakse vähendada võimalusi, et suur osa otsetoetustest läheb suurmaaomanikeks, kellel toimetulek niigi kindlustatud.
Euroopa Komisjon lubab sulgeda ka juriidilised augud, mille kaudu korjasid toetusi lennuväljad või golfiklubid.
Uues ÜPP kavas lubatakse mõndagi ka väikefarmeritele, kelle põllumaa suurus jääb alla kolme hektari. Halduskoormu-se vähendamiseks võivad sellised talunikud ühineda vastava programmiga ja hakata edaspidi saama kindlat, 500 — 1000 euro suurust toetust ilma suurema paberimäärimise ja greeningus osalemiseta.
Noorte toomiseks põllumajandusse on aga ÜPPs välja pakutud meede, mille kohaselt alla 40aastased alustavad põllumehed saaksid viie aasta jooksul veerandi võrra suuremat toetust. Lisaks lubab Euroopa Komisjon luua fondi, mille abil saab põllumehi abistada suurte turukõikumiste korral ehk kriisifondi.
Maaelutoetused sunnivad õppima ja koostööle
Valminud Eesti maaelu arengukava toetab aktiivset ettevõtmist -tühjade voodikohtade asemel tuleb toetada tegevust ja suur mahe-pind peab hakkama toodangut andma.
Uue maaelu arengukava (MAKi) eelistused on teadus, arendus, nõuanne ja koolitus. Nende rahastamine suureneb mitmekordselt. Oluline on ka see, et osa toetustest antakse laenude ja tagatiste, mitte tagastamatu abina. Kolmas prioriteet on toidutööstus ja neljas ühistegevus.
“Ettevõtlus maal peab muutuma teaduspõhisemaks, teadlaste ja tootjate koostöö peab paranema,” rõhutas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder valminud arengukava tutvustades.
Mahedad tootma
Olgugi et läinud nädalal ministeeriumide kooskõlastusringile läinud MAKi eelarve on lõppeva perioodi 935,4 miljoni euro asemel 1,007 miljardit eurot, kostab rahulolematust nii suur- kui mahepõllumeeste leerist.
“Näiteks seab uus maaelu arengukava 2020. aasta mahe-toetust saavate alade kogupindala sihttasemeks 130 000 hektarit, ent seda on juba praegu 152 000 hektarit,” toob TÜ Eesti Mahe juhatuse esinaine Tiia Klein näite.
Klein lisab veel, et kui arengukava järgi peaks Eestis 2020. aastaks olema 33 000 mahedalt peetavat veist ja 40 000 lammast, siis juba praegu on need arvud 31 431 ja 48 314.
“Sihttase on samahästi kui saavutatud ning puudub selgus alustavate mahetootjate toetuste osas,” nendib Klein. “Seetõttu toetuse aastane maht väheneb: paljude tootjate toetussumma väheneb viiendiku võrra ning lihaveisekasvatajate ja lambakasvatajate toetused lausa poole võrra.”
Seederi sõnul on MAK kompromiss eri soovide vahel, aga rahajagamine on eelkõige suunatud arengule. Kui lõppeval perioodil on mahetoetuse eelarve 55,8 miljonit eurot, siis eeloleval eraldatakse mahetoetu-seks 87,7 miljonit eurot.
“Mahetootmisse suunatav summa suureneb tunduvalt,” rõhutab Seeder. “Meil on mahetootmise pind kõvasti suurenenud, ja uuel perioodil pole eesmärk territooriumi, vaid toodangu suurendamine!”
Ühest taskust teise
Kuna Eesti kavatseb suunata osa otsetoetuste rahast maaelu arengu toetusteks, suureneb MAKi eelarve 40 miljonit euro võrra.
Põllumajandusministeeriumi asekantsleri Illar Lemetti sõnul läheb suurim osa ülekantavast rahast keskkonnasõbralikku majandamisse, seejärel investeeringute ja maaettevõtluse mitmekesistamise, loomade heaolu parandamise, teaduse ja arengu ning toidutarneahelate toetamiseks.
OÜ Estonia nõukogu esimehe Jaanus Marrandi arvates ei peaks Eesti võtma otsetoetustest MAKi jaoks ühtegi senti. “MAKi raha tuleks sisemiselt jagada, seal on kinni kaugelt üle saja miljoni euro,” ütleb ta.
Marrandi hinnangul peaksid Eesti ametnikud nägema suurema rahajagamisel vaeva, et põllumehed ei saaks väiksemaid hektaritoetusi kui enne. “See on ebanormaalne, et toetused hektari kohta vähenevad ühe aastaga 20—30 protsenti. Esimene eelistus peaks olema see, et Eesti toidutootjate konkurentsivõimes ei tekiks järsku tagasilööki.”
Ministri sõnul on 40 miljoni euro tõstmine otsetoetustest MAKi põhjendatud, sest otsetoetuste saajate hulgas on ka passiivseid toetusesaajaid, näiteks nn euroheina tegijad.
Valitsus teeb MAKi kohta oma otsuse jaanuaris, seejärel algavad läbirääkimised Euroopa Komisjoniga, kes peab kõikide liikmesmaade arengukavad heaks kiitma. MAK rakendub parimal juhul 2014. aasta lõpus.
HEIKI RAUDLA
OLULISEMAD MUUDATUSED
Maaelu arengukava 2015-2020
■ Osa tagastamatu abi asendamine sooduslaenudega.
■ Rohkem tähelepanu uuendusele, teadus- ja arendustegevusele.
■ Rohkem raha põllumajandussaaduste kohapeal töötlemise toetamiseks.
■ Kavas on ära jätta külade uuendamise ja arendamise ning ebasoodsamate piirkondade toetused (ELi uue ebasoodsamate piirkondade määratluse kohaselt oleks kogu Eesti ebasoodne piirkond).
■ Rohkem tähelepanu ühistegevusele.
■ Uued keskkonnatoetused – piirkondlik mullakaitsetoetus ja keskkonnasõbraliku aianduse toetus.
■ Mahepõllumajandusmaa kasvu enam ette ei nähta, suurendatakse mahetootmise toetusmäärasid.
Allikas: põllumajandusministeerium
ÜLEMINEKU AASTA 2014
Millele toetused säilivad?
■ Ühtne pindalatoetus.
■ Tootjarühmade loomine ja arendamine.
■ Eesti lairiba-interneti-võrgu katvuse tõstmine.
■ Koolitus ja teavitus.
■ Nõuanne.
■ Keskkonnasõbralik majandamine.
■ Kohalikku sorti taimede kasvatamine.
■ Ohustatud tõugu looma pidamine.
■ Poolloodusliku koosluse hooldamine.
■ Mahepõllumajandus.
■ Loomade heaolu.
■ Natura 2000 põllumajandusmaale.
■ Natura 2000 erametsa-maale.
■ MAKi puhul on kasutamiseks järel aastate 2007-2013 raha, samuti saab pikendada olemasolevaid kohustusi ja rahastada neid uue perioodi vahenditest.
Allikas: põllumajandusministeerium
OTSETOETUSED: 285,8 mld eurot
■ Sõltuvad 30% ulatuses kolmest keskkonnanõu-dest: püsirohumaa säilitamine, vähemalt kolme vilja kasvatamine ning osa põllumaa hoidmine kasutusest väljas.
■ Otsetoetusi suurmajan-ditele piiratakse 300 000 euroga.
■ Väiketalunikud, kellel on maad alla 3 ha, võivad saada kindlat 500-1000 euro suurust toetust.
■ Alla 40aastased alustavad põllumehed saavad viie aasta jooksul veerandi võrra suuremat toetust.
MAAELU ARENGUKAVA
TOETUSED:
101,2 mld eurot
■ Iga EAFRD rahastatava projekti mahust veerand peab minema kliimamuutustega tegelemiseks.
■ 5% peab minema LEADERi programmidele.
■ Kriisifond, millest saab põllumehi abistada suurte turukõikumiste korral.