Toetused aitavad metsa majandada

06.06.2014

VOOREMAA, Avo Puusepp (Palamuse Metsaseltsi konsulent):
Keskkonnaministeeriumis kinnitati 14. aprillil erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord. Vastav määrus jõustus 20. aprillil.

Kui varasematel aastatel on erametsanduse toetuste kohta käiv õigusakt kehtima hakanud juba aasta esimesest päevast, siis seekord jäädi määruse ettevalmistamise ja jõustamisega hiljaks, sest dokument oli vaja vastavusse viia uue, tänavu 1. jaanuarist osaliselt kehtima hakanud ja selle aasta 1. juulist täielikult jõustuva metsaseadusega. Lisaks sellele pidi määruse eelnõu läbima kooskõlastusringi asjaomastes ministeeriumides. Erametsanduse toetuste taotlemist reguleeriva õigusakti puudumine tekitas aasta esimestel kuudel suurt segadust nii metsaomanike kui ka konsulentide seas. Nüüd on siis segane aeg lõppenud ning metsaomanikel jälle võimalik toetusi taotleda.

Nagu varemgi, saab siseriiklike toetustena taotleda erametsaomanike nõustamise, metsa uuendamise, pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise, metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise ning metsamaaparandustööde toetust, ent muutunud on mõned üksikasjad.

Erametsaomanike nõustamise toetus on mõeldud selleks, et tagada parimatel teadmistel põhinev metsa majandamine ja metsaressursi efektiivsem kasutamine. Nõustamistoetust võib taotleda ja saada metsaühistu erametsaomanikule osutatud nõuandeteenuse eest. Nõu võib anda konsulent, kes vastab metsaseaduses sätestatud nõuetele. Nõuandeteenuse osutamiseks sõlmib metsaühistu erametsaomanikuga kirjaliku nõustamislepingu. Lepingut ei sõlmita kuni kahetunnise nõustamise korral.

Nõustamistoetuse suurus on mitte rohkem kui 26 eurot ühe nõuandeteenuse tunni kohta ja nõustamistoetust võib saada kuni 15 tunni ulatuses ühe nõustatud erametsaomaniku kohta kalendriaastas. Kuni kahetunnise nõustamise korral katab nõustamistoetus kõigi metsaomanike puhul kogu nõustamisteenuse kulu, seega saab metsaomanik kuni kahetunnise nõustamise tasuta, juhul kui nõuandeteenuse hind ei ületa 26 eurot tunni kohta. Sellist tasuta lühinõustamist on metsaomanikul võimalik saada kord aastas.

Pikema nõustamise puhul on muutunud metsaomaniku omaosaluse määr: kui 2013. aastal oli see 10 protsenti, siis tänavu juba 30 protsenti nõustamistunni maksumusest. Erandiks on metsaühistu (-seltsi) liikmed, kellel on uue määruse järgi õigus saada aasta jooksul 15 tundi tasuta nõustamist.

Esivanemate jäljed

Metsa uuendamise toetust on võimalik saada istikute ja seemikute soetamiseks, maapinna ettevalmistamiseks, metsaistutustöödeks ja kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri, sh. looduslikule uuenemisele jäetud metsamaal kasvavate metsapuutaimede hooldamiseks. Metsa uuendamise toetuse määrad ei ole võrreldes möödunud aastaga muutunud: istikute või seemikute soetamisel katab toetus kuni 80 protsenti soetuse kogumaksumusest (kuid mitte rohkem kui 0,35 eurot laialehise lehtpuuliigi, nagu jalaka, vahtra, pärna ja tamme ning 0,16 eurot teiste metsapuuliikide taime kohta), maapinna ettevalmistamise puhul kuni 96 eurot hektari kohta, metsaistutustööde puhul kuni 128 eurot hektari kohta ning metsapuutaimede hooldamisel kuni 96 eurot hektari kohta kalendriaastas.

Pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetus on mõeldud selleks, et erametsamaal paiknevad pärandkultuuri objektid, mis on sisuliselt meie esivanemate elu ja tegevuse jäljed maastikul, säiliksid ning oleks tagatud juurdepääs neile ja nende avalikkusele tutvustamine. Pärandkultuuri toetust saab taotleda nii metsaühistu kui ka erametsaomanik ning sellegi toetuse määr ei ole muutunud: see on endiselt kuni 80 protsenti abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 3196 eurot pärandkultuuri objekti kohta kalendriaastas.

Selleks, et soodustada metsaressursi kohta andmete kogumist ja metsa jätkusuutlikku kasutamist, makstakse erametsaomanikele metsa inventeerimise ja metsamajanduskava koostamise toetust. Seda saab taotleda metsaregistrisse kantavate inventeerimisandmete koostamise ja nende alusel metsamajandamiskava koostamise jaoks. Toetust makstakse üks kord kümne aasta jooksul iga inventeeritud metsamaaüksuse kohta. Nagu möödunud aastalgi, makstakse metsa inventeerimise puhul toetust 13 eurot hektari kohta ning metsamajandamiskava koostamise korral poolteist eurot hektari kohta.

Selleks, et parandada metsamaa veerežiimi või tagada juurdepääs metsamaale, on vaja teha maaparandustöid. Sellekski saab taotleda toetust, mis aitab katta maaparandussüsteemi uuendustööde kava koostamise, kuivenduskraavi ja eesvoolu sette eemaldamise, truubi uuendamise, voolunõva rajamise ja tööde vastuvõtuakti koostamise kulusid. Nagu möödunud aastal, on ka tänavu võimalik saada toetust kuni 10 000 eurot erametsaomaniku kohta.

Tähtajad lähenevad

Erametsatoetuste süsteem on Eestis juba aastaid toiminud sihtasutuse Erametsakeskus toel. Sihtasutuse nõukogu kinnitab ka taotluste esitamise tähtajad. Erametsaomanike nõustamise toetust saab taotleda iga kuu 20. kuupäevani, pärandkultuuri säilitamise toetust 30. juunini ja metsa uuendamise toetust 15. juulini. Metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetuse ning metsa maaparandustööde toetuse tähtaeg jääb käesoleva aasta teise poolaastasse, ent täpsemad kuupäevad pole veel teada.

Toetust võib taotleda olenevalt toetuse liigist metsaühistu või siis füüsilisest või juriidilisest isikust erametsaomanik tema omandis olevale kinnisasjale. Metsaühistu võib taotleda ja saada toetust ka oma liikme omandis oleva metsamaa jaoks, kui kinnisasja omanik on teda selleks volitanud.

Lisaks eelpool mainitud siseriiklikele toetustele, on metsaomanikel olnud võimalik taotleda ka Euroopa Liidu toetusi, mis on ette nähtud metsa majandusliku väärtuse parandamiseks, kahjustatud metsa taastamiseks ja metsatulekahju ennetamiseks. Seoses Euroopa Liidu uue rahastamisperioodi algusega, 2014. aastal kahjuks seesuguseid taotlusi vastu ei võeta. Loodetavasti saab Euroopa Liidu toetusi taas taotleda 2015. aastal.

Uue erametsanduse toetusi käsitleva määruse tekstiga saab tutvuda Riigi Teatajas (https://www.riigiteataja.ee/akt/117042014009). Soovitan metsaomanikul uurida vähemalt kord kuus metsanduslikku teavet ka Erametsakeskuse kodulehel (www.eramets.ee).

Jõgevamaa erametsaomanikele pakuvad kvaliteetset nõustamisteenust metsandusliku hariduse ja pikaajaliste kogemustega metsanduse konsulendid Palamuse Metsaseltsist, Vooremaa Metsaühistust ja Saare Valla Erametsaomanike Ühingust. Erametsaomanikke ühendava metsaühistu (-seltsi) liikmed saavad igakülgset ja professionaalset abi oma metsaga seotud murede lahendamisel. Ühistud on küll tavaliselt mittetulundusühingud, ent nende toimimist toetab ka riik. Metsaühistute spetsialistidel on ülevaade puiduturul toimuvast, riiklikest toetustest ja kõigest muust, mis metsaomanikule oluline. Metsaühistu on justkui “võtmed kätte” teenust pakkuv organisatsioon, mida võib usaldada ka raietööde korraldamisel, kuna asjaajamine on läbipaistev ning metsaomaniku huve silmas pidav. Samuti aitab ühistu(selts) uue metsapõlve loomisel.

Hea metsaomanik! Heida oma metsale pilk peale! Mets on suur väärtus, kuid ta kasvab aeglaselt ning nõuab hoolt ja läbimõeldud tegutsemist. Kui vajad oma metsa hoidmisel ja majandamisel tuge, pöördu lähima metsaühistu konsulendi poole. Riigisisesed ja Euroopa Liidu toetused on erametsa majandamisel suureks abiks.