Tulekahju võib tekkida ka vähesest kütmisest
20.02.2014
MAALEHT, Bianca Mikovitš: Soe talv ja napp kütmine löövad lõõrid tahma täis ning see võib tuua tulekahjusid. “Selles see asi ongi, et köetakse vähe!” kinnitab korstnapühkija Aivar Sekk.
Lääne-Virumaa korstnapühkija Aivar Sekk on muidu nõutud mees, kuid tänavu on tal tööd tavalisest vähem.
“Inimesed arvavad, et palju seda tahma siis ikka on − talv ju soe, kütmist vähe,” seletab Sekk. “Tehakse korraks tuld, korstnat ei jõuta üleski kütta, kõik on niiske ja tahm muudkui koguneb − muidugi tuleb siis põlenguid!”
Eesti Korstnapühkijate Koja juhatuse liige Juhan Räni lisab, et ühtlaselt külmal talvel ei teki suuremast kütmisest hoolimata nii palju tahma kui praegu niiskete ilmadega, mil ka korstnad on niisked.
Korstna kättemaks
“On väga palju kohti, kus korstnapühkija pole aastaid käinud,” tõdeb Räni. “Kui aga juhtub nii nagu tänavu, kus pärast niisket ja sooja saabub kõva külm ning tuld tehakse rohkem, siis tulevadki põlengud. Tahm põleb väga hästi. Võib öelda, et see on korstna kättemaks.”
Kaudselt kinnitab Räni väidet tulekahjude statistika. Eelmise aasta jaanuaris oli tulekahjusid kokku 317; tänavu jaanuaris, pärast soojapoolseid talvekuid, 379.
Päästeameti pressiesindaja Liina Reinsaare sõnul pole ilmastik tulekahjude osas tänavu siiski suurt rolli mänginud. Suuremate õnnetuste taga on hooletus lahtise tulega ümberkäimisel ning hooletu suitsetamine.
Ajakirjanduses kõneainet toonud, suure tõenäosusega tahmast tekkinud põleng leidis aset detsembris Märjamaal, kus pere jäi oma kodust ilma. Siingi võis kõne alla tulla n-ö vähese kütmise võimalus.
“Korstnapühkija käib alati kord aastas, tuld ei jäta me kunagi järelevalveta. Sel hommikul tegin pliidi alla väikese tule mõne haluga, mis oli ammu kustunud, kui kahe paiku kodust lahkusime,” selgitas õnnetuse ohver toona.
Korstnapühkijate sõnul tuleb küttesüsteeme puhastada mitte kalendri, vaid vajaduse järgi. “Kui ilmneb väikegi muutus tõmbes või soojenevad küttekolle või soemüür varsemast kauem ning see kestab juba mitu päeva, võiks hakata korstnapühkijale helistama,” soovitab Räni.
Ta saab küll aru, et inimesed loevad iga eurot, kuid samas ei oska arvutada kulusid. “Kui lõõride seintel on tahma üks millimeeter, kulub kütet 10 protsenti rohkem! Kahe millimeetriga 20 protsenti,” toob Räni välja hämmastavad arvud.
Tahm töötab kuumust isoleeriva kivivillana ning soemüür ei saagi soojaks minna. Kütet aga kulub praeguseid küttepuu hindu arvestades 300 euro võrra aastas enam.
Õige tuli põleb lõrinal
Ida päästekeskuse menetlusbüroo peainspektor Tanel Sepajõe ütleb, et õige kütmise korral põleb kütus koldes hoogsasti ja on kuulda iseloomulikku mürinat.
Ka siin ei tohiks püüelda näiva kokkuhoiu poole – kõige kindlam viis tahma tekitamiseks on hoida tuld pliidi all poolkinnise siibri ja paari haluga.
Eriti on tule sellisele vinnutamisele Räni sõnul altid vanemad prouad. “Ma räägin neile, et tahma on palju, põlema võib minna! Nad vastavad, et eluaeg on nii tuld tehtud ja midagi pole juhtunud!” Õige tuli põleb Räni sõnul lõrinal, mitte ei visise vaikselt. “Kui inimene soovib, et küttekeha oleks korras ja kaua kestaks, tuleb mõistlikult kütta,” kinnitab ka Lääne päästekeskuse pressiesindaja Evelin Trink. “Paljud mõtlevad, et alati on poolkinnise siibriga tuld all hoidnud ega hakkagi enne teisiti suhtuma, kui tahmapõleng on ära olnud.”
Kuigi inimeste teadlikkus kütmisest on suurenenud, topitakse ikkagi pliidi alla kaltse, läikpaberist reklaame ja kõiksugu prahti.
“Tundub, et inimestel on väga raske mõista: puu kütteväärtust sellega ei tõsta, kui halgu pikka aega madalal kuumusel sussutada. Parem kütta soemüür või ahi korralikult soojaks ning siis panna siiber kinni,” soovitab Trink.
Hiiliv tuli majaseinas
Ta rõhutab, et ka tahmapõleng on tulekahju. “Kui korstnas endas või soemüüris on väike pragu, võib tuli sealt edasi minna ning seda ei pruugi enne näha, kui tuli suure jõuga välja lööb.”
Tringi sõnul tuleb tahmapõlengu puhul seetõttu alati kutsuda tuletõrjujad, kuigi silmaga vaadates ei pruugi leeki märgata.
Korstnapühkijatel on kohustus teavitada ka päästeametit, kui avastatakse küttesüsteemi osas tuleohutusnõude rikkumine või tuleoht. Mullu tuli korstnapühkijatelt üle 200 teavituse.
Tahmapõlenguid võib järgmiseks talveks ennustada vähem: soe talv jätab varutud kütet järele ning see saab järgmiseks küttehooajaks korralikult kuivada, põleb paremini ja tahmab vähem.
Tegevusjuhis
Mida teha, kui korstnas süttib tahm?
– Kohe sulgeda kõik luugid ja avad, et takistada õhu pealevoolu.
– Helistada 112.
– Inimene ise võib proovida kustutada tulekustutiga, kuid nii, et õhu pealevool oleks võimalikult väike. Vett ahju visata ei tohi! See rikub kütteseadme ja kuumas korstnas aurustub vesi üsna ruttu.
Kuidas kütta ahju?
– Kasutage vähemalt õhukuiva puitu.
– Tagage korralik tõmme lõõristikus – hoidke kütteseadme siiber täiesti avatuna.
– Uuemate kütteseadmete kasutamisel juhinduge eelkõige kasutusjuhendist.
– Klassikalise nn umbkoldega ahju puhul, kus kolde all puudub tuharuum, peab kütmise ajal sisemine õhuavadega koldeuks olema suletud, kuid välimine avadeta uks peab kogu kütmise aja olema vähemalt 10 cm jagu avatud.
– Restkoldega ahju kütmise ajal peab kolde all oleva tuharuumi uks olema avatud. Ei soovitata kütta ka täiesti avatud koldeustega, liigne õhk lihtsalt jahutab küttesüsteemi.
– Kui tegu ei ole just lahtise kaminaga, siis pärani avatud koldeuksega kütmise korral jaguneb tõmme enamasti valesti ja põlemine on pärsitud. Samuti on oht, et ruumi lendab sädemeid.
Allikas: Ida päästekeskus
Statistika
Tulekahjusid tänavu rohkem
2013 jaanuar 317, hukkunuid 5, 22
2014 jaanuar 379, hukkunuid 6, vigastatuid 7
Allikas: päästeamet
