Uute kvaliteeditingimuste järgi raiutud puistu kasvab kauniks metsaks
20.01.2014
METSAMEES, Kristiina Hanga: Kaks ja pool aastat on RMK-s valgustusraiete tegemisel kehtinud ühtsed kvaliteeditingimused. RMK metsamajanduse peaspetsialisti Rainer Laigu sõnul juhindus varem iga metsakasvataja raiet tehes oma tõekspidamistest, ühtsete tingimuste sätestamise vajaduse tingis asjaolu, et meie keskealised puistud ei ole piisavalt kvaliteetsed.
„Püüdsime leida seletust, miks on „hästi hooldatud” puistutes puud välja veninud ehk puud on pikad, aga peened, miks on nende elusvõra nii lühike ja miks on paljud kuusikud kahjustatud,” selgitab Laigu. Samuti on tema sõnul paljud pooldamata” puistud liiga tihedad ja peene diameetriga, ebaühtlase täiuse ja väljakujunemata rinnetega. Olulisema põhjusena selgus, et valgustusraie on jäänud üldse tegemata, seda on tehtud liiga harva või on jäetud noorendikus puude vahekaugused liiga väiksed, mistõttu on puude arv hektari kohta liiga suur.
Nimetatud tõdemus tingiski vajaduse hakata välja töötama kvaliteeditingimusi, mis oleksid ühesed kõigi riigimetsas tehtavate valgustusraiete puhul.
„Varem juhindus iga metsakasvataja oma tõekspidamistest, kuid need erinesid liialt üksteisest,” osutab Laigu, märkides ühtlasi, et metsakasvatus on looming ning väga täpset sentimeetrit, meetrit ja tükke ei ole võimalik juhisega ette seada.
„Metsad on eriilmelised ja mis ühes kohas on väga õige, ei pruugi teises kohas olla parim lahendus. Samas mingil määral on siiski võimalik teatud põhimõtteid seada ja nende alusel iga puistu jaoks parim metsakasvatuslik otsus teha,” tõdeb ta.
Kvaliteeditingimused on kehtestatud iga metsamajanduslikult tähtsa puuliigi ehk kuuse, männi, kase, sanglepa ja haava kohta eraldi ning see on RMK regiooni metsakasvatusjuhi Ilmar Paali sõnul varem välja antud juhenditega võrreldes ka kõige olulisem erinevus. Puuliigiti on kvaliteeditingimustes nimetatud, millal tuleb teha esimene valgustusraie, millised puud välja raiuda, missugune peab jääma puudevaheline kaugus, millal tehakse teine valgustusraie ja milliseks jääb puudevaheline kaugus pärast seda.
Aluseks teaduslikud tööd
Juhise koostas RMK metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Väät.
„Puudusid ühtsed põhimõtted, kuidas ja millest me lähtume ülesande andmisel töötegijale. Palusin Eesti Maa ülikooli metsakasvatuse osakonna dotsendil Veiko Uril tudengite abiga otsida mulle Eesti, Soome, Rootsi ja Läti teaduslikud uurimistööd valgustusraiete teemal, mida sai kokku kolm kausta,” räägib Väät. Eesti ja Läti töödes domineerivad tema sõnul kase ja kase-kuuse seganoorendikud. Mändi on aga väga põhjalikult uuritud ja erinevaid pikaajalisi katseid tehtud Soomes ja Rootsis. „Otsitakse ju kompromissi ja vastust küsimusele, millise puude arvu juures on juurdekasv suurim, kuid samas on puu tüve-omadused head, oksi vähe ja need on peened,” märgib Väät. Kõik kirjeldavad ka valgustusraie vajaduse peamise iseloomustava kriteeriumina puu elusvõra pikkust – noorendikus ei tohiks see langeda alla poole puu kõrgusest.
Ühes Soome uurimuses oli huvitav järeldus, et kui männinoorendikus on lehtpuu sees ja noorendik tihe, siis on seal mändidel põdra-kahjustusi rohkem.
„Järelikult tahab põder ka lehtpuud hammustada ja tunneb ennast tihedas noorendikus turvalisemalt,” pakub Väät. „Kui tõsi see on ja kas seda saab üldistada, peaks teada saama põtradelt endilt.”
Kõigil praktikutel, nii metsnikel, metsakasvatajatel kui ka metsaülematel oli võimalus esitada omapoolseid ettepanekuid tuginedes oma kogemustele. „Aegajalt tekib diskussioon, et 1500 haaba või 2000 kaske tundub hõre, aga metsakasvatusliku eesmärgina esitatud puude arvud pärast viimast valgustusraiet põhinevad teaduslikel uurimistöödel,” osutab Väät, lisades, et mõne aasta pärast näeb niisugune ala suurepärane väljaja mets kasvab justkui silmnähtavalt.
„See töö tuleb noorendikus ära teha, nii saame parimate tüveomadustega ja tootlikud puistud, kus hiljem saab korraliku harvendusraie teha masinaga”, rõhutab Väät. „Peenikese ja tiheda harvenduse tegemine masinaga on raske ja kallis ning puistu on hell ka erinevate kahjustuste suhtes, kui teha hooldamata puistus suur väljaraie.”
Loomingulisus jääb
Samas annab juhend piisavalt vabadust olla loominguline, mida valgustusraie eeldabki.
„Juhendis peab olema mingi mõõdik, mis on aluseks töövõtjale, puude arvud ning puude-vahelised kaugused sobivad selleks hästi. Need on esitatud soovituslikuna ning lubatud vahemikena. Otsuse teeb inimene lähtudes konkreetsetest asjaoludest metsas,” ütleb Väät.
Tema sõnul ei suuda ükski juhend kirjeldada täpselt olukorda metsas, ja tasub ka meeles pidada, kui palju mõjutab puude arvu hektari kohta see, kui lugeda üks puu proovitüki piiril sisse või välja. Seega ei tasu metsas tükiarvude
ja sentimeetritega juuksekarva lõhki ajada. „Aga kõik mis on kirjas, sellele saab hinnanguid anda ja alati paremaks teha,” ütleb Toomas Väät.
Rainer Laigu märgib, et RMK alustas praegu kehtivate kvaliteeditingimuste sarnaste põhimõtete kasutamist Virumaal ja Järvamaal juba 2005. aastal. Eelnevalt sai läbi töötatud selleteemalisi Eestis välja antud teadustöid, mida kipub kahjuks nappima. „Nende väheste tööde kokkuvõttena saab öelda, et puude vahekaugus viljakates ja väga viljakates kasvukohatüüpides peab olema 2 kuni 2,5 meetrit,” tõdeb Laigu, rõhutades, et niisugune vahekaugus tagab puistu piisava hõreduse.
Ilmar Paali sõnul on muudatused valgustusraiete tingimustes tingitud ka sellest, et suurem osa ehk 75% harvendusraiest tehakse harvesteriga ning puistu tihedus tuleb ka seetõttu alla viia.
Ilusat noort metsa hõredaks raiuda ei ole lihtne ülesanne, tunnistab RMK Kagu regiooni raietööline
Endel Vago, kes teeb valgustusraiet käsitsi. „Tihtipeale tuleb teha väga ebapopulaarne otsus ja ilus elujõuline mänd välja võtta,” märgib ta, nentides, et kui poleks nõudeid, jätaks ta puistu tihedamaks.
Nagu juba eespool märgitud, jääb teatav individuaalsus ja loomingulisus selles töös kindlasti ikka ja alati kehtima.
«Metsakasvataja peab suutma ette kujutada, milline on puistu paarikümne aasta pärast ja kas siis on puudel piisavalt kasvuruumi, et tagada nende korralik kõrgus-ja jämeduskasv ning hea tervislik seisund,” osutab Laigu.
Valgustusraiete tegemiselgi on arvuti metsakasvatajale abiks. «Metsakasvataja sisestab programmi proovitüki andmed ning saab anda ülesande, et nii ja nii palju puid jääb alles,” selgitab Ilmar Paal. Programm arvutab andmetest lähtuvalt näiteks valgustusraie maksumuse või kui suur saab väljaraie olema.
