Valmis uuring erametsade infrastruktuuri seisundist pilootvaldades

04.06.2014

Erametsakeskuse tellimusel valmis uuring teemal: Erametsade tehnilise infrastruktuuri seisundi analüüs pilootvaldades.

Uuringu eesmärk oli kolme pilootvalla baasil hinnata erametsade infrastruktuuri olemasolu, seisundit ja mõju metsade majandamisele, samuti prognoosida infrastruktuuri parendamiseks vajalike investeeringute mahtu.

Uuringus käsitleti kolme pilootvalda: Noarootsi vald Läänemaalt, Väike-Maarja vald Lääne-Virumaalt ning Õru vald Valgamaalt. Uurimustöös tuvastati valdade teede ja kraavide olemasolu ning analüüsiti nende seoseid erametsade seisundi ning majandamisega.

Teede võrgu tihedus on kolmes uuritavas pilootvallas rahuldav. Probleemne aspekt on teede hooldamine ning parandamine. Suur osa erametsadega seotud teedest on valla või eraomandis. Nii nagu on erametsaomand, on ka teeomand tihti killustunud ning teede hooldamine nõuab ühistegevust. Olgu ühistegevuse koordineerijaks siis kas vald, metsaühistu või teeühistu.

Ligi pooled pilootvaldade erametsadest asuvad märgadel kasvukohtadel. Kui vana mets suudab läbi transpiratsiooni mulla veerežiimi mõjutada, siis noore metsa jaoks on metsakuivendus hädavajalik. Uuringu käigus tuvastati, et kõigist metsas leiduvatest kraavidest umbes pooled pole Maaparandussüsteemide Registris registreeritud. Samas enamus registreeritud kraavidest on amortiseerunud ning vanemad kui 30 aastat. Kuna kraavid kulgevad läbi erinevate metsaomanike kinnistute, on nende taastamine ning hooldamine keeruline. Vajalik on otsida lahendusi ühistegevusest.

Uuringu teostaja soovitab siseriiklike toetusmeetmete kujundamisel lähtuda järgmistest tähelepanekutest:

• Erametsas paiknevate kraavide korrastamine peaks toimuma koos raiete tegemisega. Metsaomanikul on võimalik siis raietulult investeerida. Peale raie lõppu on kokkuveoteede ja kraavide korrastamine ekskavaatoriga tihti vajalik.

Siseriiklik toetusmeede peaks olema niivõrd paindlik, et võimaldada ka väikemetsaomanikul peale raie ning kraavide taastamise lõppu tehtud tööde põhiselt raha tagasi taotleda.

• Seni on siseriikliku metsamaaparandustööde toetuse kasutamine olnud tagasihoidlik. Ilmselt on üheks takistuseks olnud nõue, et kraavid peavad olema kantud maaparandussüsteemide registrisse. Ettepanekuna võib kaaluda väiksemamahuliste metsaparandustööde toetamist ilma nende registreerimiseta maaparandussüsteemide registris.
• Siseriiklik toetus võiks olla taastatud veejuhtme m kohta (eur/m). Uuringus toodud veejuhtme taastamise kulu võib olla 5-9 eurot meeter, seega tuleks ühe meetri taastamise toetust tõsta ühelt eurolt vähemalt 3-4 eurole meetri kohta, mis moodustaks vähemalt 50% kuludest. Maksimaalne toetussumma ühe omaniku kohta võib jääda 10 000 euro piiresse.
• Täiendava uuringuna tasub analüüsida vanade talukraavide uuendamise efektiivsust ning mõju metsa kasvule. Käesolev uuring näitas, et tegelik kraavide arv erametsas on oluliselt suurem kui maaparandussüsteemide registris kajastub. Tuleks välja selgitada nende kraavide olukord, rajamise eesmärk, senine mõju, paiknemise korrapärasus ning taastamise täpne kulu.

Uuringu tulemustega saab tutvuda https://www.eramets.ee/info/trukised/uuringud/