Varbola puupäevade puit tuleb Pühalepa kirikuaiast

Pilt puudub

HIIU LEHT, Piret Linnamägi: Raplamaa tippürituse, 17. Varbola puupäeva­de puitmaterjal tuleb seekord suures osas Hiiumaalt.
Igaaastane puidu muretse­mine on selle ettevõtmise juures üks tähtsamaid. Sõltub ju skulptori töö kvaliteet just töö materjalist. Sel aastal saa­vad aga saekunstnikud oma käteosavust ja ideesid panna väärtpuude sisse.

Juba kevadel võeti Hiiumaal Pühalepa Püha Laurentsiuse kirikuaiast maha hulk saja aasta vanuseid puid. Hiigelkasvu puud tuli maha võtta, kuna massiivsed haa­vad, jalakad ja sanglepad olid kiriku kõrval asuvale kabelile üliohtlikud – murdunud oksad tabasid hoonet ja vajusid selle katusele.

Enamik puudest sai hiid­lastele endile, kuid kohalik puunikerdaja Silver Treiman, kes mitmeid aastaid Varbolas puupäevadel kujusid meis­terdab, küsis osa Raplamaa suurürituse tarbeks. Sellega ka nõustuti ja peagi veereb mandrile kolmandik kiriku­aiast mahavõetud puudest. Osa sanglepapuust on pärit ka Suuremõisa vana silla ümbrusest.

Asjatundja teab, et puunot-tide seas on nii ehtsat ja ainu­laadset Hiiumaa saart palju pehmem töödelda kui mandril kasvanut. Sama reegel kehtib Treimani sõnul ka jalaka ja sanglepa kohta.

Hiljuti sai puupäevade ma­terjal Hiiumaal üle vaadatud ja see on vägagi sobilik Varbo­las kunstnike kätte meisterda­miseks anda. “Neist puudest saab ilusaid taieseid,” kiitis Treiman.

Ta märkis, et väärt puit on üsna kallis ning kui puupäeva­del ostlejad vahel skulptuuri­de hindasid kõrgeks peavad, võiksid nad enne natukene rehkendada. Näiteks meetri­laiuse ja kahemeetrise jalaka-noti eest peab välja käima vähemalt 80 eurot, veel roh­kem tammepuu eest. “Ei ole patt valmistöö eest paarsada eurot oksjonil alghinnaks panna,” leiab Treiman. Võtab ju hulga aega kuju saagimine, selleks kulub kütust ja ka idee maksab. Ta rääkis juhtumist, kui ta mõisapäevadel saagis valmis suure karumüraka, mille eest oli ostja valmis välja käima vaid 25 eurot. “Kunsti tuleks väärtustada,” leiab Treiman. “Saan aru, et rahval raha napib, kuid pole meeldiv kuulda etteheiteid, et me oma skulptuure kallilt müüme.”

Nii, et need, kes 10. augustil tahavad Varbola puupäevadelt oma koduaeda või firmasse midagi ilusat ja väärtuslikku kaasa osta, võiksid mõelda, et tegija on puusse pannud oma hinge.

Järvamaalt pärit muhe puunikerdaja Endel Konsa on öelnud, et puule otsa vaadates saad kohe aru, mis sellest väl­ja tuleb: “See loom on ju puu sees peidus ning mina aitan tal ainult sealt välja pugeda.” Varbola puupäevadel on kohal mitukümmend vigursaagijat, nii harrastuskunstnikke kui professionaale, neid hingesid puu seest välja toomas.

0Shares