Viljandimaa põdranorm kütiti täis varuga
29.01.2014
SAKALA, Egon Valdaru:
Viljandimaa metsaomanikud on rahul, sest jahihooaja lõpuks kütiti kõik lubatud põdrad.
Maakonna jahimeeste liidu juhatuse esimees Mart Tasane täpsustas, et lubatud oli lasta 614 põtra, aga lasti 616, sest kaks jahiseltsi palusid lisaluba. Leppe kohaselt kütiti mullu tunamullusest veidi rohkem.
«Asjaolu, et kokkulepetest kinni peeti, on väga hea,» sõnas Viljandimaa erametsanduse tugiisik Olavi Udam.
Hoida tuleb tasakaalu
Olavi Udami sõnutsi võimaldab see kahjusid, mida loomad metsanoorendikele teha võiksid, normi piirides hoida. «Põdrakahjustused on suured, sest loomi on endiselt palju,» lisas ta.
Mart Tasase ütlemist mööda oli erametsaliit algul soovinud, et kütitaks veel rohkem loomi. «Jahimehed on alalhoidlikud. Ülemäära arvukust alandada siiski ei saa. Küttides jälgisime täpselt ka vanuselist ja soolist struktuuri. Kui seda ei arvesta, siis jahimaad vaesuvad ja loomi jääb väga vähe alles,» selgitas ta.
Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts kõneles, et emotsioonid ja hirmud, mis uue jahiseaduse vastuvõtmise eel üles kerkisid, on nüüdseks vaibunud ning asendunud maaomanike ja jahimeeste asjaliku koostööga. Sama meelt oli Olavi Udam.
«On tekkinud dialoog jahimeeste ja maaomanike vahel, oleme teineteise vaadetega tutvunud. Püüame hoida tasakaalu selle vahel, et metsad saaksid kasvada ja jahimeestel jaguks küttimiseks loomi,» sõnas tugiisik.
Sõlmitakse lepinguid
Olavi Udam tuletas meelde, et uue jahiseaduse kohaselt sõlmitakse maaomanikega jahipidamiseks lepingud. Riigimetsas on need juba tehtud, erametsas hakatakse neid tänavu koostama. Udam lisas, et mittetulundusühing Ühinenud Metsaomanikud on metsaomanikele valmistanud riigimetsa majandamise keskuse omaga sarnaneva lepingu ning kõik, kes jahilepingut teha soovivad, võivad abi saamiseks nende poole pöörduda.
Viljandimaa metskonnal on metsaülem Elor Ilmeti sõnutsi lepingu järgi kohustus metsas leitud kahjudest kohe jahimeestele teada anda. See võimaldab küttijatel jahilkäike kahjustuste järgi seada.
«Paratamatult kahjustavad põdrad noorendikke, koorivad ja murravad latvu. Nende meelispuud on männid ja haavad. Praegu oleme olukorraga rahul, asi on kontrolli all,» sõnas ta.
Ilmeti sõnutsi olid Eestis 1980. aastatel väga suured põdrakahjustused. Tollal närisid ja koorisid metsloomad suisa 30–40-aastasi kuusikuid ning toonaseid märke on suurtel puudel tänaseni.
Põdraküttimise hooaeg kestab septembri keskpaigast detsembri keskpaigani. Metssigu võib Mart Tasase kinnitusel küttida aasta läbi, vaid kevadel ei tohi emaseid lasta. «Sigade limiit jääb tänavusel lumevaesel aastal tõenäoliselt küttimata, sest suvel põllust lasta on liiga ohtlik,» lisas ta.
Metskitsede arvukus on viimaste talvedega langenud ja neid kütitakse ka vähem, eelmisel aastal alla 5000. Rebaseid kütiti 10 000, kährikuid 12 000 ja kopraid 6500.
Eestis on ligikaudu 4 miljonit hektarit jahimaad, sellest umbes neljandik on riigimaa ja ülejäänu jaguneb paarisaja tuhande eraomaniku vahel. Jahipiirkondi on Eestis 324 ja jahimehi 15 620.
