Viljandimaa saab juurde Maalasti kaitseala
31.12.2013
Kõo ja Suure-Jaani valla maadele asutati 527,7-hektarise kogupinnaga Maalasti looduskaitseala, mille kõige väärtuslikum elupaik on liigirikas madalsoo. Lisaks sellele kaitstakse hoiualal metsaelupaiku, linnu-, liblika- ja taimeliike ning loomadest saarmast.
Enamik maast kuulub riigile, kuid 113,6 hektarit on eraomandis. Kaitseala piiri määrab ära Navesti ja tema lisajõe Räpu orundi ulatus.
Kaitseala tuumiku moodustavad Navesti jõe orulammil asuvad madalsoo- ja soometsade kooslused ning orulammi nõlvadel asuvad märjad metsad, mis vähendavad ümbritseva põllumajandusmaastiku mõju sookooslustele. Väike osa alast on juba varem suur-konnakotka püsielupaigana kaitse alla võetud.
Piirid on hoolega välja mõõdetud
Kaitseala kirdeosas, Venevere küla läheduses kavandati kaitseala piir võimalikult otstarbekalt, nii et kaitset väärivad lamminiidu kooslused oleksid arvatud kaitseala koosseisu ning aktiivses kasutuses põllumaad ja talumajapidamised jääksid sellest välja.
Kaitsealal paiknevad 143 hektaril nii elustiku liigirikkuse kui traditsioonilise maakasutuse poolest väärtuslikud loomuliku elustikuga poollooduslikud kooslused. Nende hooldamiseks on võimalik taotleda loodushoiutoetust, mis on 147–250 eurot hektari kohta. Toetust saab taotleda ka alale jääva erametsamaa säästvale kasutusele kaasaaitamiseks ja saamata jäänud tulu hüvitamiseks.
Keskkonnaameti looduskasutuse looduskaitse spetsialisti Hille Lapi sõnul alale juurdepääsu ei piirata. Uue hoiuala ala asutamise tõttu ei võeta riigiasutusse uusi töötajaid ning et piirkond on väike, pole tarvis luua ka keskust. «Looduskaitseala tähendab seda, et kaitstakse loomulikke elupaiku ja liigirikkust. Matkaradasid ja muud seesugust ei tehta,» selgitas Lapp.
Vald kaotab maamaksu
Kõo vallavanema Tarmo Riiski arvates oleks maa ka ilma kaitsealata säilinud. «Seal pole aastakümneid keegi midagi teinud – soine maa ju. Midagi sinna rajada nagunii ei saaks,» nentis vallavanem.
Vastukarva oli talle ka tõsiasi, et vallal jääb märkimisväärne summa maamaksu saamata. «Aga kui riigi poliitika selline on, siis mis teha.»
Hille Lapi ütlemist mööda väheneb inimeste maamaks piiranguvööndis poole võrra. Sihtkaitsevööndi ala on aga eramaal maksuvaba. Selle tulemusena hakkab Kõo vallale aastas laekuma senisest ligikaudu 1241 eurot ja Suure-Jaani vallale 66 eurot vähem maamaksu.
Suure-Jaani valla keskkonnanõuniku Tiiu Umala ütlemist mööda kaitseala moodustamine neile mingeid muudatusi ei too. «Meie maale jääb natukene jõeäärset sood ja seal inimestele liikumispiirangut pole.»
Kaitsealal jääb kehtima klassikaline tööjaotus. «Looduskasutusload ja nõusolekud annab keskkonnaamet ning külastust korraldab vajaduse korral RMK,» ütles Hille Lapp ning lubas, et uute alade moodustamine sellega ei lõpe. Kui on vaja haruldasi ja ohustatud liike või elupaiku säilitada ja kaitsta, moodustatakse neid ka edaspidi.
Eestis on viis rahvusparki, 138 looduskaitseala, 151 maastikukaitseala, 116 vana kaitsekorraga ala ja 537 parki. Kokku hõlmavad need 18,1 protsenti riigi maismaa pindalast.
