Viru-Lemmu metsaseltsis arutleti tammikute rajamise ideed

18.09.2013

       
Viru-Lemmu metsaseltsis räägiti täna tammede kasvatamisest ja ideest, et Eesti vabariigi sajandaks sünnipäevaks võiks Eestis kasvada noored saja tamme tammikud, millesse metsamehed suhtuvad kahtlevalt.

Tamm on eestlaste püha puu. Tammede istutamisega on tähistatud lahingute võitu ja kuningate külaskäiku. Saja tamme tammikud võiksid tõepoolest Eesti riigi sajandaks sünnipäevaks kasvamas olla, vahendas “Aktuaalne kaamera”. Noor tamm tahab kindlat peremeest, sestap ei usu metsamehed, et omavalitsus või kool tammikut hooldada suudaks. “See on väga hea mõttevälgatus küll, aga ma olen kaua aega omavalitsusjuht olnud ja näinud, et eelmiste tehtu jääb unarusse. Aga see oleks hea, kui eelkäijate tehtut ka ikka hooldataks,” sõnas Viru-Lemmu metsaseltsi juhatuse esimees Guido Ploompuu. Eesti asub hariliku tamme loodusliku levila põhjapiiril. Soomes enam looduslikke tammikuid pole. Tammel on sümboolne väärtus. “Tammesid on Eestis palju ja keegi täpselt ei tea, aga tamm on eestlase jaoks püha puu. Eestlased on teda aastasadu pühaks pidanud. Võib-olla sellepärast, et kui sa näed üht suurt tamme keset lagendikku, siis sul tekib aukartus ja igavikutunne. Tamm annab varju ning temast saab head lauda ja metssigadel ka hea meel, et saab tammetõrusid,” rääkis Eesti 100 töörühma juht Jaanus Rohumaa. Looduslikke tammikuid on Eestis umbes 1000 hektarit. Eesti metsas kasvav tamm pole majanduspuu, vaid tamme peetakse puhkemetsa puuks.

Vaata lisa: http://uudised.err.ee/index.php?06287354

Allikas: ERR Uudised, Ago Gaškov, Virumaa, toimetas Karin Koppel