Metsa hooldamine

Metsakultuuride ja looduslikult tekkinud noore metsa hooldamine võib esialgu tähendada metsaomanikule vaid kulutusi või jäävad kulud-tulud tasa. Hooldamiseta ei ole aga noorel metsal häid väljavaateid tulevikus väärtuslikuks puistuks kujuneda. Tuleb arvestada, et lisaks metsa majandusliku väärtuse parendamisele on hooldamise eesmärgiks ka metsa tervisliku seisundi eest hoolt kanda. Liiga hiliste ja intensiivsete hooldusraiete tegemine ei ole õige, sest selle tagajärjeks võib olla oluliselt väiksem tagavara uuendusraiel või muutub puistu enne uuendusraie-ealiseks saamist lausa harvikuks.

Metsa hooldamiseks loetakse:
• loodusliku uuenduse ja kultuuri hooldamist;
• hooldusraieid, nagu
–     valgustusraie,
–     harvendusraie,
–     sanitarraie;
• kasvavate puude laasimist kallimate tüvede kasvatamiseks;
• metsakaitsetegevust (uluki- või putukakahjustuste või taimehaiguste ennetamine);
• metsakuivendust ehk metsamaaparandust.

Loodusliku uuenduse ja kultuuri hooldamine
Väikeste puukeste (kuni ca 5 a) hooldamise eesmärgiks on parandada nende valgus- ja toitetingimusi. Peamiseks konkurendiks on puudele selles staadiumis lopsakas rohttaimestik. Istutuse või külviga saadud puukeste (nt. mänd, lehis, tamm, aga ka suhteliselt hästi varju taluv kuusk) ümber kasvavat heina saab niita, kitkuda või maha tallata.

Valgustusraie
Valgustusraiet kutsutakse ka noorendike hoolduseks. Valgustusraie peamisteks eesmärkideks on kujundada puistu liigilist koosseisu ning parandada valgus- ja toitetingimusi. Valgustusraieid tuleb planeerida aegsasti, arvestades ka metsa kasvukohatüüpi ja eesmärgiks olevat puistu liigilist koosseisu. Ilma valgustusraieta võib soovitud liigilise koosseisuga puistu jääda välja kasvatamata.

Vanuses 5 kuni 20 aastat on puistu tavaliselt tihe – loodusliku uuenduse tekke soodsate tingimuste korral isegi 10 000–50 000 puud hektari kohta. Kõik need puud konkureerivad omavahel toitainete, vee ja valguse pärast. Valgustusraieteta jäävad puude tüved peenikeseks ja nende kasvutempo kahaneb.

Raiel jäetakse kasvama terved, sirged, hästi laasunud tüve ja korraliku võraga puud. Samuti kujundatakse valgustusraiega metsa koosseisu. Valgustusraiet võiks võrrelda rohimisega. Keskmiselt jääb pärast valgustusraiet hektari kohta alles 2000–6000 puud, väga tihedate noorendike hooldamisel kuni 10 000 puud hektarile.

Valgustusraieid tehakse, hoolimata sellest, kas väljaraiutav puit leiab kasutamist või mitte (enamasti ei leia). Kulud sõltuvad üldjuhul langetatud puude arvust hektaril. Valgustusraie ligikaudne hind on 64–260 eurot hektari kohta. Need kulutused on hädavajalikud ja võivad end tagasi teenida juba esimesel harvendusraiel. Valgustusraietele peavad järgnema harvendusraied.

Harvendusraie
Harvendusraie peamiseks eesmärgiks on viia puistu liigilise koosseisu kujundamine lõpule, tõstes sellega ühtlasi puistu väärtust. Harvendusraietel saate, kujundades vastavalt metsa kasutamise eesmärkidele puistu koosseisu ja vormi, mõjutada puude ja puistu kui terviku kasvu ja arengut. Harvendusraiega antakse kasvuruumi väärtuslikele eksemplaridele, parendatakse metsa loodusliku uuenemise tingimusi, suurendatakse puistu vastupanuvõimet tormi- ja lumekahjustustele ning putukkahjuritele ja seenhaigustele. Lisaks võetakse kasutusele nende puude puit, mis metsast nagunii looduslikult välja langeksid.
Pärast valgustusraiet kasvab puistus 2000–6000 puud hektari kohta, aga küpses eas (enne uuendusraiet) puistusse mahub umbes 400–600 puud hektari kohta. Rohkematele napiks valgust, toitaineid ja vett.

Harvendusraie tulemuse mõju võib võrrelda porgandite harvendamisega. Juhul, kui harvendusraieid ei tehta, toimub nn looduslik harvendus. Osa puid lihtsalt kuivab ja sureb valguse ning toitainete vähesuse tõttu.

Harvendusraiega raiutakse välja surnud ja surevad puud, kahjustatud ja halva kvaliteediga puud (okslikud, mitme ladvaga jm). Seega võib öelda, et uuendusraiesse jõuavad kõige kvaliteetsemad isendid, mis annavad metsaomanikule rohkem rahalist tulu.

Esimene harvendusraie toimub tavaliselt 20–40 aastases puistus. Harvendusraied soovitatakse lõpetada kuusikutes, kaasikutes, haavikutes 40–50 aasta vanuselt ja männikutes ning kõvalehtpuupuistutes 50–70 aasta vanuselt. Vanemas eas tehakse pigem sanitaarraieid. Harvendusraiete täpne arv sõltub kasvukohast ehk maapinna headusest ja puuliigist, samuti metsa majandamise kaugematest eesmärkidest. Tuleks arvesse võtta, et keskealisi ja valmivaid puistusid (eriti kuusikuid) ülemäära hõrendades langeb nende tagavara juurdekasv ja väheneb uuendusraiest saadav puidu kogus.

Harvendusraietel raiutav puit leiab enamasti kasutust. Seega võib harvendusraie anda erinevalt valgustusraiest ka kohe tulu või katab saadav tulu vähemalt raiele tehtud kulutused.

Sanitaarraie
Sanitaarraie on, nagu nimigi viitab, seotud metsa tervisliku seisundiga. Sanitaarraiet tohib teha nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude eemaldamiseks metsast, samuti surevate või surnud puude raieks puidu kasutamise eesmärgil, kui see ei ohusta bioloogilist mitmekesisust.
Lähtutakse põhimõttest, et sanitaarraiet ei tehta, kui raiutavaid puid on võimalik metsast eemaldada mõne muu raiega (näiteks harvendusraie).

Sanitaarraiel raiutakse enamasti haigeid ja kahjustatud, aga ka surnud ja surevaid puid. Näiteks on vaja pärast suuri torme, kui ulatuslikel metsaaladel on puud ümber heidetud või tormi murtud, mets koristada. Putukkahjustuste puhul võib eesmärgiks olla kahjustuskolde likvideerimine.

Enne sanitaar-lageraiet tehakse metsakaitseline ekspertiis, mille alusel raie käib. Üldiselt võetakse sanitaarraie ette vastavalt vajadusele ning peamiselt vanemates puistutes, raiudes ära näiteks kahjurite massilist paljunemist soodustavad puud.

Laasimine 
Laasimisega saab tulundusmetsades parandada puidu kvaliteediomadusi. Okste eemaldamisega tüvelt suurendatakse oksavaba puidu osakaalu.
Metsaomanikel oleks otstarbekas laasida kvaliteetseid puistuid, millel on potentsiaal kasvatada hinnalist puitu. Puudel peaks olema n-ö looduslikud eeldused ja sobiv vanus, mis tagaksid tööde optimaalse maksumuse ning puistu kvaliteedi tõusu. Üldiselt laasitakse kõiki puuliike, peamiselt aga mändi, kõne alla võib tulla ka kuuse, kase ja sanglepa laasimine. Laasitav puistu peaks olema terve, laasitavate puude keskmine diameeter mitte üle 15 cm. Laasimist on mõtet teha koos oskusliku ja õigeaegse harvendusraiega Ia, I või äärmisel juhul II boniteediklassi puistutes.

Metsakaitsetegevus 
Metsakaitse eesmärgiks on vähendada ja/või vältida majandusliku kahju tekkimist. Metsakaitsetegevuse sisu oleneb kahjustuse liigist. Kuna valdkond on lai ja võimalusi rohkesti, võiks selle kohta lähemat infot küsida oma ala spetsialistidelt. Siinkohal toome välja mõned võimalused.

Ulukikahjustuste ennetamiseks on võimalik taimi näiteks repellendiga (peletusvahend) töödelda ja/või metsaala tarastada. Selleks on ette nähtud ka toetused, mille kohta saab täpsemat informatsiooni SA Erametsakeskusest. Kindlasti on soovitatav suhelda aktiivselt jahimeestega ja võimalusel osaleda kohaliku jahiseltsi ettevõtmistes, mis on seotud otseselt jahiga või näiteks ulukite arvukuse jälgimisega.

Looduslik abinõu putukkahjurite arvukuse vähendamiseks on paigaldada ja hooldada lindude pesakaste. Tasub uurida, mis putukaliik teie metsale liiga on teinud, ja konsulteerida spetsialistidega, kes oskavad soovitada, mida ette võtta. Näiteks männikärsakakahjustusi saab ennetada, kui istutada uus mets alles 2. või 3. aastal pärast raiet. Võimalusel tasub kasutada looduslikke tõrjevõtteid – looduslike taimede leotisi, püüniskoori jms. Männikärsakaohu puhul on alternatiiviks muretseda taimed, mis on juba taimlas kemikaalidega töödeldud.

Tuleohtlikes metsades, kus inimestel on harjumus käia, võiks mõelda sädemetepüüdjaga lõkkekoha rajamisele. Kindlasti on igal metsaomanikul võimalus paigutada oma metsa info- ja hoiatussilte. Metsaomaniku kontaktiinfo siltidel võimaldab metsa külastajail küsida luba metsas viibimiseks ja infot tuletegemise kohta. Kontaktiinfo olemasolul saavad ka päästjad või tulekolde avastanud isikud teavitada metsaomanikku tema metsas toimuvast. Info- ja hoiatussiltide paigaldamiseks on ette nähtud ka toetusi, mille kohta saab täpsemat informatsiooni SA Erametsakeskusest.

Metsakuivendustööd ehk metsamaaparandus
Metsamaaparanduse eesmärgiks on muuta liigniiske ala metsakasvatusele kõlbulikuks. Liigniiskus mullas tekitab hapnikupuuduse, mille tõttu puude juurte tegevus aeglustub ja puud võivad hukkuda. Metsakuivendusega liigset pinnavett ära juhtides saab vähendada üleujutusi. Tegevuseks võib olla: juba olemas oleva, kuid kinni kasvanud kraavi rekonstrueerimine, selle kujundamine sirgemaks; truupide rekonstrueerimine või uute truupide ehitamine; kindlasti ka võimalike koprakahjustuste vältimine.
Metsakuivendustööde tegemiseks tuleb pöörduda tegevusloaga ettevõtete poole.

Metsa hooldamisega seotud tegevuste kokkuvõttes on kasutatud SA Erametsakeskuse tellimusel valminud infomaterjale  ja Riigi Teatajas ilmuvaid määruseid ja seadusi.