Erametsanduse hea mure
29.06.2018
Kertu Kekk, SA Erametsakeskus:
Kui varem heideti erametsaomanikele ette metsade vähest uuendamist, siis täna on mure hoopis teine. Huvi kasvab pidevalt, takistuseks on aga kodumaiste metsataimede nappus.
Metsanduse arengukava järgi peavad aastaks 2020 erametsaomanikud istutamise või külviga uuendama 40% uuendusraie aladest, praegu tehakse seda umbes kolmandikul raiesmikest. Keskkonnaministeeriumis valminud analüüsi põhjal läheb eesmärgi täitmiseks vaja 11,7 miljonit metsataime aastas. Selleks tuleks 2020. aastal toota praegusest vähemalt kolm miljonit metsataime enam. Kui metsa uuendataks vaid eestimaiste taimedega, siis viis miljonit metsataime praegusest rohkem.
Taimenappus veab koostööd
Mõned aastad tagasi lõpetas RMK erametsade tarbeks taimede tootmise, kuid metsaomanike huvi metsauuenduse, eelkõige istutamise vastu oli suuresti tänu teadlikkuse kasvule, aga ka toetuste najal kasvanud. Nõudluse täitmiseks hakkasid metsaühistud Keskühistu Eramets egiidi all korraldama metsataimede ühishankeid.
Kui 2013. aastal hankisid metsaühistud üheskoos üle 621 tuhande metsataime, siis tänavu ületas kevadel tarnitud istikute hulk juba 3,3 miljonit. Lisaks on suurel osal metsaühistutel otsekokkulepped kohalike taimetootjatega, kes neile taimi toodavad. Kokku hangitakse metsaühistute kaudu ligi pooled erametsadesse istutatavatest taimedest.
Metsaomanike üha kasvavat huvi erametsade uuendamise vastu kinnitab ka aasta-aastalt kasvanud Erametsakeskusest taotletud uuendamistoetuse maht. Kuigi toetuseelarvet on viimasel ajal nappinud, on pidevalt kasvanud toetust saavate füüsilisest isikust väikemetsaomanike hulk. SA Erametsakeskus juhi Jaanus Auni sõnul on lootust metsa uuendamise toetuse rahastamiseks vahendeid juurde saada. Kas ja kui palju, selgub suve keskpaigas.
Keskkonnaameti andmetel pandi mullu erametsadesse kasvama 10,1 mln metsataime. Kuna omakasvatatud istikuid Eestis nappis, toodi 4,1 miljonit taime naabritelt juurde. Populaarseim sisseveoartikkel (66%) oli paljasjuurne kuusetaim, mida lõviosas toodi Lätist ja ka Leedust.
Keskkonnaministri määrus keelab pärast 2021. aastat Leedust pärit istikuid metsa uuendamiseks kasutada. Nii ollakse küsimuse ees, kuidas tagada Eestile piisavas koguses kvaliteetseid metsataimi.
Investeeringud ja uued tegijad
Eesti suurim metsataimetootja on RMK, kes kasvatab taimi enamjaolt riigimetsa tarbeks. Erametsaomanikele on julgustavaid sõnumeid andnud Eesti Metsataimetootjate Liitu koondunud taimekasvatajad, kes mullu lubasid turustada üle 4 mln taime ning plaanivad lähiaastatel toodangut kahekordistada. Investeeritud on ka enimimporditud avajuurse kuuse tootmisesse.
Investeeringuid teevad teisedki taimetootjad. Nii teatas üks Eesti metsandusettevõte Tartumaal metsataimede tootmisega alustamisest. Vastavatud kahes kasvuhoones kasvab tootja sõnul ligi miljon metsapuuistikut.
Keskkonnaameti metsauuenduse peaspetsialisti Eda Tetlovi sõnul oli juuni keskpaiga seisuga metsakultiveerimismaterjali tarnimisega tegelemisest majandustegevuse registris teada andnud 164 isikut. Nendest 74 on turustamise eesmärgil kasvatajad, kes on ka taimi turustanud.
Tetlovi hinnangul on huvi metsataimekasvatusega tegelemise vastu võrreldes mõne aasta tagusega suurenenud. 2017. aastal lisandus 17 ja tänavu poole aastaga juba 12 uut metsataimekasvatajat.
Palju riske
Suuremaid taimetootjaid ühendava Eesti Metsataimetootjate Liidu juhi Richard Tomingase sõnul sõltuvad tootmismahud eelkõige nõudlusest, mida on keeruline pikalt ette prognoosida. „Alates hetkest, kui tekib mõte tootmismahtu kasvatada, läheb taime müügivalmiduse saavutamiseni 2-4 aastat,“ selgitas Tomingas, kelle sõnul teeb tootjate jaoks olukorra keeruliseks see, et ostjad ei ole valmis 2-4 aastat ette lepinguid sõlmima, kuna ka raiete teostamine sõltub turusituatsioonist.
Suurt rolli mängib ka ilmastik. Nii takistas eelmise suve külm ja märg ilm kasetaimede tavapärast kasvu. Kevadised põuad võivad aga vähendada metsaomanike huvi, kes kultuuri kuivamise hirmus broneeritud taimede väljaostmisest loobuma kipuvad.
„Siin ongi see keeruline koht, kus tootjal lasub hinna- ja mahurisk, kuid mis taime müügiküpseks saamise ajal tegelikult turul toimub, on teadmata.“
Eda Tetlovi sõnul on tootmismahud taimekasvatajate lõikes väga erinevad, ulatudes mõnest tuhandest mõne miljoni taimeni. Suurtootjaid on üksikuid ja keskmiseks tootjaks võib lugeda peret, kes turustab aastas mõnikümmend tuhat metsakultiveerimiseks sobivat taime.
Riigi tugi taimekasvatajatele
Kevadel toimunud Eesti Erametsaliidu seminaril rääkis keskkonnaminister Siim Kiisler, et taimenappuse leevendamiseks otsitakse Keskkonnaministeeriumis võimalusi alustatavate taimetootjate tegevuse toetamiseks.
Hetkel on võimalik toetust küsida läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse metsanduse programmi, kus maksimaalne toetuse summa 3 aasta peale on 15 tuhat eurot. Aastatel 2015-2018 on KIK rahastanud 4 taimetootja projekti kogusummas veidi üle 49 tuhande euro. Peamiselt on toetuse abil investeeritud tootmise mehhaniseerimisse ja toodangumahu kasvatamisse.
