Metskitsed panevad istutatud puud nahka
17.05.2018
Kristiina Viiron, Maaleht:
Kiiresti taastunud metskitsede arvukus teeb muret metsameestele, kelle istutatud puid loomad nahka panevad. Eriti on kitsekahjustusi tulnud ilmsiks paigus, kus on rohkem põllumaad.
Vardi Erametsaseltsi juhatuse esimees Taavi Ehrpais laseb pilgu üle Harjumaal kasvava männikultuuri ja tõdeb, et 90 protsenti nelja aasta eest istutatud puudest on ära söödud.
Ehrpaisi sõnul kasvab metskitsede arv säärases tempos, et usk sealkandis ühe põlvkonna mändide suureks kasvatamisse hakkab taas kaduma. Kitsekahjustused polnud metsameeste jaoks pärast 2010. aastat, mil raske talv metskitsede ridu märgatavalt hõrendas, mõnda aega üldse teemaks, kuid nüüd on loomade arvukus jõudsalt ülesmäge rühkinud.
Kitsede söödud okaspuid hakkas taas ilmnema pärast 2016.–2017. aasta talve, kuid tänavu on olukord Ehrpaisi hinnangul märksa hullemaks läinud. Kuigi kits ampsab nii kuuske kui ka mändi, muretseb Ehrpais eelkõige mändide pärast, sest mänd hakkab pärast “pügamist” kiratsema ja võib ka välja minna, seega tuleb lanki teist korda uuendada. Kuusk jääb ühekordse ladvanäpistamise peale ellu, kuid kärbitud kuused võivad rohu- ja võsakasvule alla jääda.
Ka kuusk võib hukkuda
Metsatervenduse OÜ metsaülem Anti Rallmann ongi murelik just kitsede söödud kuuskede pärast.
“Kuni põlvekõrguse kuuse jaoks on elu ja surma küsimus rohurindest kõrgemaks kasvamine,” selgitab ta. “Kui kits sööb kuuse ladva ära ja see kordub mitu aastat järjest, jääb kuusk rohukasvule alla ning hukkub. Kultuuride hooldamisega saame kuused küll elus hoida, aga korduva kärpimise puhul jäävadki need kitse söömise kõrguseks.”
See, et kitsed on kuuski söönud, näitab, et loomi on tõesti rohkelt, sest kuusk ei ole metskitsede söögisedelis esimene valik. Liiatigi ei takistanud tänavune talv kuidagi kitsi kätte saamast oma põhitoidust – puhmaid. Lõuna-Eestis, kus Metsatervenduse maad asuvad, ongi kitsed matti peamiselt kuuskedest võtnud.
“Kahjustused on ligikaudu pooltel lankidel, kus ma olen käinud,” hindab metsaülem. Eelkõige on puude kallal käidud neis paigus, kus on rohkem põllumaad. On selliseidki eraldisi, kus ühegi puu latv pole söömata jäänud.
Loe edasi Maalehest.
