Energiapajust ei ole veel rahapuud sirgunud
17.01.2014
SAKALA, Egon Valdaru:
Ehkki pool kümnendit tagasi räägiti Eestis energiapajust kui tulevikukultuurist, mis kütusehindade tõustes väga tulusaks muutub, ei ole esialgu nii juhtunud.
Eesti maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse tehniku Uko Bleive hinnangul kasvatatakse Eestis energiapaju ligikaudu 100 hektaril. Esialgu ükski kasvataja erilisest kasumist kõnelda ei saa. Puiduhakke hind on madalapoolne, sobiva kombainita on võsa lõigata aga kulukas.
Kombain töötab väga kiiresti
«Kui mõni suur metsafirma hangiks kombaini ning sõlmiks maaomanikega lepingu, mis tagaks neile kindluse, võiks energiavõsa kasvatamine suuremaid tuure üles võtta,» leidis Uko Bleive.
Kombaine on mitmesuguse jõudluse ja hinnaklassiga, näiteks see masin, mis kuus aastat tagasi Rootsist Eestisse näitamiseks toodi, maksis rohkem kui pool miljonit eurot. Selle jõudlus on hinnanguliselt hektar tunnis, seega napiks talle tööd isegi kogu Eestis kasvatatava 100 hektari koristamiseks. Energiavõsa istandus peab kirjanduse andmetel vastu 15 aastat ning koristada saaks seda keskmiselt iga nelja aasta tagant.
Viljandimaa erametsanduse tugiisiku Olavi Udami sõnul on Rootsi katsepõldudel ilmnenud ebameeldivaid üllatusi, näiteks kahjureid, kes hävitavad paju ja vähendavad tunduvalt võsa kasvu.
«Eestis on palju looduslikku võsa ja raiejääke. Hinnanguliselt on siin umbes 60 miljonit tihumeetrit puitu, mida teisiti kasutada ei saagi kui ahju ajada. Eesti mõistes on see vähemalt kuue aasta raie kogumaht. Selge, et seda ei raiuta niipea,» sõnas Udam.
Samas tuletas ta meelde, et elame ühtses maailmas. «Kui Inglismaal või Saksamaal, kus metsa napib, käivitatakse suuremad projektid, mis puitu vajavad, võib meie oma sinna kiiresti ära kuluda ning muuta energiapaju väga suureks trumbiks,» kõneles ta.
Ka Uko Bleive avaldas usku, et kunagi muutub energiapaju tulusaks. «Eelkõige tasuks selle kasvatamisele mõelda väheväärtuslikel maadel, mis põllunduseks ei sobi. Kunagi Rootsis arvestati, et pajuistanduse pidamine on sama rentaabel kui nisukasvatamine,» rääkis ta.
Veokulude vähendamiseks oleks Bleive arvates mõistlik rajada kasvandusi katlamajade lähedale.
Energiavõsa on tõhus reoveepuhasti
Uko Bleive andmetel on energiapaju Rootsis ja mujal Euroopas koha leidnud biopuhastina. «Suviti pumbatakse sellistele võsadele vähesaastunud reovett. Taimed omastavad hästi selles leiduvad toitained ning toimivad omalaadse filtrina, aidates ära hoida keskkonna bakterioloogilist saastumist,» selgitas ta.
Seega aitab energiavõsa lihtsal ja tõhusal kombel vähendada toit- ja saastainete hulka, mis muidu looduslikesse veekogudesse jõuaks. Enne tuleks reovett Bleive sõnutsi siiski töödelda, sest sellesse jääb haigustekitajaid ning lahustunud ja lahustumata aineid, mis kujutavad ohtu kasvavatele kultuuridele ja põhjaveele.
Polli aiandusuuringute keskuses pandi kuus või seitse aastat tagasi kahele hektarile kasvama eri sorti energiavõsa. Ettevõtte majandusosakonna spetsialisti Kalle Põrgi ütlemist mööda tehti seda rohkem katsetamise mõttes ning nad müüvad istikuid soovijatele.
Umbes kuus aastat tagasi rajas aktsiaselts Metsamaahaldus kahe hektari suuruse istanduse Suure-Jaani ja Vastemõisa vahele ning ümbritses metsloomade kaitseks võrkaiaga.
«Kui hinnad kerkivad, teeme ehk esimese koristuse järgmisel aastal,» sõnas ettevõtte juht Juhan Kütt. Suurt tulu sealt siiski ei loodeta.
Maaülikooli vanemteaduri Katrin Heinsoo arvates võib energiapaju olukord lähiaastatel muutuda, sest Lätis tehakse selle kasvatamise edendamiseks tõhusaid samme. Seal toetatakse seda riiklike programmidega ning ainuüksi üks välisinvestor kavandab 150–200-hektarilise välja rajamist. Seega on loota, et tulevikus saab koristuskombaini laenata Lätist.
