Kas roomikud päästavad rööbastest?

Masinamehed ütlevad, et roomikud ehk lindid säästavad pinnast, kuid igas olukorras rööpaid vältivat lahendust ei ole olemas, kirjutab õppeleht Sinu Mets.

Metsa ülestöötamisega tegeleva OÜ Prentoni juht Ago Vingissar räägib, et aegade jooksul on Prentonis proovitud ära kõikvõimalikud variandid, mis on välja mõeldud masinate pehmel pinnasel töötamiseks, kuid sellist varianti, mis igas olukorras oleks parim, pole leidnud. Teatud ilmastikutingimustes tuleb arvestada, et tekivad rööpad, mis pärast tööd tuleb korda teha, ja teatud ilmastikutingimustes ei päästa miski, vaid tuleb töödes teha paus.

Lindid aina laiemad

Eesti oludes, kus talv on sageli nii soe, et pinnas korralikult läbi ei külma, on metsaveotraktorite roomikute ehk lintide kasutamine nüüdseks tavapärane. Viimaste aegade põhisuund on, et lindid muutuvad aina laiemaks. «Lindid lähevad laiemaks ja lindikilbid sirgemaks, et lint kohe täispinnaga kannaks. Kilbi kumerus soodustab küll keeramist ja ei pööra kamarat kohe üles, aga selline ratas hakkab kandma alles siis, kui keskmine osa on väikese rööpa pinnasesse sisse vajutanud. See juba rikub pinnast,» räägib Ago Vingissar.

Kui kilbid on sirged ja hakkavad kohe täispinnaga kandma, siis eelrööbast ei teki. Seetõttu ongi viimasel ajal hakatud kasutama nn ekskavaatorikilpidega roomikuid, mis on täissirged, kuid nendega on oma häda. «Need annavad päris hea tulemuse, aga arvestada tuleb sellega, et suunamisklotsid külgedel peavad olema tükk maad pikemad, sest sirge kilbi puhul need ju kummi kumerust ei järgi – lühemate suunamisklotsidega lindid kipuvad ratta pealt maha tulema.» Teine asi, et sirge kilp ei puhastu mudast või lumest ja masina rattad võivad hakata ringi käima – ei haaku lindiga.

Masinameeste jaoks on üks roomikuid iseloomustav näitaja pinnase erisurve, mis arvutatakse välja masina kaalu (kilodes) ja roomikute kandepinna (ruutdetsimeetrites) jagatisena.
Ago Vingissar toob näiteks, et tühikaalus masina puhul on hea näitaja 30 kilo detsimeetrile ja täiskoormaga on erisurve 40 kilo ruutdetsimeetrile või üle selle, vastavalt lintide pinnale.

Eriloalaius tuleb vastu

Et erisurvet vähendada, tuleb lintide kandepinda ehk laiust suurendada. See muudab masina laiemaks. Piir tuleb ette sellega, et üle 1,25 m laiusele roomikule minna ei saa, sest siis oleks masina laius üle 3,5 meetri. Selline loetakse eriveose masinaks, mis teedele ära ei mahu ja vajab liikumiseks erilubasid, mis erinevalt Soomest Eestis tähendab masinaomanikule lisakulu.

«Laia roomikuga on oht pinnasesse vajuda väiksem ja masin ise kõigub vähem, aga 1,25meetrine lindilaius vajaks ka laiemaid rehve. Need jäävad praegu veel alla meetri ja sellepärast kipuvad laiad roomikud rehve lõhkuma. Vaja oleks, et toodetaks laiemaid rehve, mis oleks spetsiaalsete tehismaterjalikihtidega kaitstud, et roomik rehvi puruks ei tõmbaks,» ütleb Ago Vingissar.

Lisavõimalused

  • Langil muudetakse harvesteri ja kokkuveotraktori liikumisteed oksavalliga tugevamaks.
  • Kokkuveotraktorite jaoks metsasihtidele oksavalle vedada ei tohi, aga seal on võimalik külmade saabudes tekitada taliteid.
  • Talitee ehitamine tähendab metsasihtidel lume tallamist ja eemaldamist, et pinnas kiiremini ja paremini külmuks.
  • Võimalusel tasub selline ajutine tee veel ka greideriga siledaks tõmmata. Greider tasandab lume ja pori ära ning see pind hakkab kergemini külmuma.
  • Kui taliteed plaanitakse kasutama hakata talve lõpu poole, tuleb seal jälgida, et äsja sadanud lumi saaks kinni tallatud. Muidu võib juhtuda, et maapind sulatab koheva lume alla jääva külmunud osa uuesti üles ja tee tegemisest pole kasu olnud.
0Shares