Metsainvestor Peeter – uskumatu sai tänavu teoks
29.12.2022
Kui mul õnnestus kaks ja pool aastat tagasi osta 1,5 ha suurune metsamaakinnistu, oli mul selge teadmine, et rahavoog sellest investeeringust niipea plussi ei jõua. Kuid nüüd see juhtus!
Mis siis juhtus 2022. aastal? Kõigepealt väike meeldetuletus. Ostsin 2020. aasta kevadel 1,52 ha metsamaad, mis koosnes kahest eraldisest. Ühel, 0,73 ha suurusel eraldisel oli jänesekapsa-mustika kasvukohal kasvav 20aastane hooldusraiet vajav kaasik. Teisel, 0,79 ha suurusel võsastunud eraldisel oli eelmine omanik teinud paar aastat tagasi uuendusraie ja seal alustasin ma 2020. aastal ettevalmistustöödega uue metsakultuuri rajamiseks.
Kui ma 2020. aasta kevadel kinnistu ostsin, siis valdasid mind kahetised tunded – ühtepidi oli hea meel, kuid keskmise palga saajana värises mul ka veidi süda, sest 3000 eurot polnud minu jaoks väike raha. Ja panna nüüd see läbiraiutud metsamaa alla seisma…
Kuid juba järgmised kuud näitasid otsuse õigust. Kõigepealt alustasin kinnistu hooldamist, ostes Metsaühistu vahendusel sisse metsauuendustööd ja saadud toetused aitasid katta ka osa nendest kuludest.
Aasta algas hooldusraiega
Läbimurre saabus tänavu suvel. Mullu sügisel taotlesin 0,73 ha suurusele eraldisele Metsaühistu kaudu hooldusraietoetust, mille suurus oli 159 eurot/ha, et 20aastases kaasikus raiuda pihlakas, haab ja lepp välja. Käesoleva aasta märtsi alguses saabus taotlusele positiivne vastus ja ma ostsin oma hea partneri Metsaühistu vahendusel hooldusraieteenuse sisse. See läks mulle maksma 245 eurot, millest toetus kattis 116 eurot. Tõsi küll, sellest läks maha tulumaks, kuid septembris laekus minu arvele juba 93 eurot.
Kuid see pole veel kõik, nagu öeldakse telereklaamis. Mul on olnud kinnistu ostmisest saati plaanis piirikraavi puhastus ja ka seal tuli maha võtta mõned puud. Kuna esmapilgul tundus, et kogus pole suur, olin lükanud tööd edasi, sest sellise väikese koguse jaoks pole mõtet ju tehnikat kohale tuua. Kuid räägi inimestega! Selgus, et ka mu naabril oli plaanis raietööd ja kuna ka tema on Metsaühistu liige, saime kenasti koopereeruda. Alati tasub ka suhelda Metsaühistuga, sest ühistu teab, kes kuskil töid korraldab.
Selgus, et mõned kuused, pisut kaske ja enamuses vana haaba andsid kokku ühtekokku 65 tm metsamaterjali, mis kõlbas valdavalt küll lehtpuukütteks, kuid millest ma teenisin sellegipoolest 2974 eurot. Lisaks sellele lasin vedada naabri kinnistule ka raidmed, et lasta need koos hakkida. Augusti lõpus, kui vili oli koristatud ja ilmad veel kuivad, hakkisime ühistu abil raidmed, millest sai ühtekokku 28 tm ja pärast kulude mahaarvamist sain raidmete müügist 1302 eurot.
Seega teenisin metsamaterjali ja raidmete müügist ühtekokku 4276 eurot ja uskumatu saigi teoks – investeering tasus ennast ära juba kahe aastaga. Tõsi küll, kui ma kahe aasta tulud-kulud kokku lõin, olin veel sajakonna euroga miinuses, kuid sisuliselt olen ma jõudnud nulli. Loomulikult olid siinkohal abiks anomaalselt kõrged kokkuostuhinnad, mis väga soosisid metsaomanikke. Hüppeliselt on tõusnud ka mu kinnistu turuväärtus nii metsamaa hinnakasvu taustal kui põhjusel, et tegemist pole lihtsalt enam läbiraiutud kinnistuga, vaid kenasti hooldatud metsamaaga. Moel või teisel näitab seda ka metsa maamaksuhind: kui 2001. aastal oli maa maksustamishind 420 eurot, siis tänavu läbiviidud hindamise alusel juba 2861 eurot.
Ühistu on igati abiks olnud
Olgem ausad, kui ma kaks aastat tagasi kinnistu ostsin, polnud ma valmis selleks, et investeering juba mõne aastaga ära tasub. Ilmselgelt toetas seda kaks olulist faktorit – esiteks, nagu juba öeldud, tänavused erakordselt head puiduhinnad. Teisalt oli väga abiks Metsaühistu, mille liige ma olen ja mille toel olen teinud kõik vajaminevad tööd metsas. Nagu ütlesin, on ka mu naaber Metsaühistu liige, samamoodi kuulub naabruses Metsaühistusse veel kümmekond metsaomanikku, kes tellivad tööd läbi ühistu. Mis puutub aga piirikraavi, siis kavandame naabriga selle uuendamist.
Möödunud kevadel istutasin 0,79 ha suurusele eraldisele 1200 ilusat kolmeaastast kuusetaime. Paraku osa taimi hukkus. Oma osa võtsid 2020/2021 talvel kultuurist ulukid, sest ma loobusin eelmisel sügisel mõttest neid Tricoga pritsida. Samuti olid erakordselt kuivad nii mullune kui tänavune suvi, mistõttu samuti taimi hukkus. Seetõttu istutasin tänavu täienduseks 500 kuusetaime, mida oli eelnevalt Tricoga töödeldud. Ühtekokku läks see mulle maksma 289 eurot ja nüüd on põnev vaadata, kas osaline pritsimine aitab või tuleb tulevikus tõrjet teha ikkagi ülepinnaliselt.
Septembri teises pooles tellisin eelmainitud kuusekultuurile ühistu vahendusel ka kultuurihoolduse. See läks mulle maksma 199 eurot (252 eurot/ha). Esitasin selle osaliseks kompenseerimiseks toetusetaotluse ja lootus on saada järgmisel aastal selle töö eest 76 eurot kultuurihoolduse toetust.
Sellel aastal on mul seega metsatöödega kõik ja ma olen lõppeva aastaga rahul. Väga.
Foto: Metsaühistu
Esmapilgul tundus, et piirikraavi puhastuselt saadav puidukogus pole suur, aga sain sealt ühtekokku 65 tm metsamaterjali, millest saadav tulu kattis laias laastus ära metsamaa ostuhinna kaks ja pool aastat tagasi.
Enam kui 6600 erametsaomanikku ühendav Metsaühistu alustas 2020. aasta suvel projektiga Metsainvestor Peeter. Eesmärk on anda näpunäiteid, millised võimalused on metsa investeerida ja milliseid töid tuleb metsaomanikul teha. Samuti on soov näidata, kui suur vastutus on metsaomanikul, kes hingega oma metsa eest hoolt kannab. Lugu ilmus õppelehes Sinu Mets nr 69. Vt ka metsainvestor Peetri eelmisi kirjutisi Sinu Metsas nr 61, 63, 65 ja 67.
