Oma metsast jõulukuuske otsides vaata üle ka oma kuusikute üldine seisund

22.12.2022

Kätte on jõudnud pühade-eelne aeg, mil paljud metsaomanikud lähevad oma metsa jõulukuuske tooma. Jõulupuud valides vaata tähelepanelikult metsas ringi ja ühtlasi hinda ka oma vanemate kuusikute tervist. Nii saab varakult üles leida üraskeid ligi meelitavad värskelt murdunud puud ja ka esimesed märgid üraskirüüstest.

Meie laiuskraadidel on talv olnud traditsiooniliselt hea aeg metsatööde tegemiseks, kuid kuusikute puhul tuleks talvel üraskite tõrjeks raietöid tehes alati enne hinnata olukorda tervikuna.

Mida tasuks metsas tähele panna?

On teada, et viimastel aastatel on vanemates kuusikutes esinenud massiliselt üraskirüüsteid. Kuuse-kooreüraskikahjustuste ennetamiseks ning vähendamiseks tasuks meeles pidada mõningaid põhimõtteid.

Talv on küll paljude metsatööde tegemise jaoks parim aeg, kuid iga hinna eest ei pea kõiki kuivanud puid ja nende naabruses olevaid kahjustatud puid raiuma. Alati tuleks esmalt hinnata riske ja seda kas mõni talvel tehtav töö võib metsa hoopis kahjustada. Kindlasti ei tasuks metsatöid planeerida, kui maapind ei ole veel korralikult ära külmunud. Üraskikahjustust ei ole mõistlik likvideerida pinnase rikkumise ja alles jäävate puude juurte kahjustamise hinnaga. Niimoodi võid ise oma tegevusega alles jäävaid puid tahtmatult vigastada ja neid nõrgestada.

Kui metsaomanik ise ei ole kindel kas ja kuidas kahjustustatud metsa osa likvideerida, siis tasub alati nõu pidada metsaspetsialistiga. Metsa hea tervise võti on tark metsamajandamine. Metsal on ka endal võime mingi aja möödudes looduslikku tasakaalu saavutada. Nutikas on oma tegevustega aidata kaasa just nendele samadele metsa enda loomulikele protsessidele.

Mille põhjal otsustada kas hakata talvel üraskikahjustusi likvideerima?

Kõige olulisem on esmalt hinnata kahjusid ja teha kindlaks millal puu on surnud.

1. Värske tormimurd – vii kindlasti talvel metsast välja. Nõrgestatud puud meelitavad ligi üraskeid. Seetõttu on mõistlik koristada sügistormide käigus tekkinud tormimurrud metsast talvel ära. Kohese väljatoomise korral on ka puidu kvaliteet parem ning sellest võib saada väärtuslikumat materjali. Samuti väheneb tavapäraselt talvise metsaraie korral oht kahjustada kasvama jäävaid puid.
   Oluline! Tormimurru võib jätta talveks metsa vaid siis, kui plaanid neid kuuski teadlikult kasutada üraskite püünispuudena. Sel juhul tuleb nad kindlasti tuua välja kevadel, kui üraskid on vigastatud puud asustanud. Selliste puude terveks suveks metsa jätmisel võivad nad aga muutuda uue üraskikolde alguspunktiks.
2. Ammu surnud puud – Varasematel aastatel surnud puud ei ole kasvava metsa tervisele ohuks, sest seal elavad vaid surnud puitu tarbivad organismid. Kui sellised puud on tarbimiseks kõlblikud, võib neid metsast välja tuua, kuid samas tasuks loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks hoida metsas erinevates lagunemisastmetes surnud puitu.
3. Viimasel aastal kuivanud üraskikahjustusega puud – neid ei tasu metsast talvel ära koristada. Sellistes eelmisel suvel kuivanud puudes elavad ja talvituvad hoopis mitmed putukad, kes toituvad üraskitest. Kui selliseid puid talvel raiuda ja metsast välja viia, viiakse välja ka üraskite looduslikud vaenlased. Nii vähendad oma metsa vastupanuvõimet üraskitele veelgi enam. Ei tasu unustada, et ürask ise talvitub enamasti maapinnas. Eelmise suve üraskikahjustusega puud võiks pigem tuua välja kevadel või suvel koos uute värskelt nakatunud puudega.
4. Puud, millel on üraski mardikas koore all – võid talvel raiuda ja välja tuua. Väga külma talve korral koore all talvituvad üraskid hukkuvad ja sel juhul ei ole selliste puude väljatoomine tingimata vajalik.
5. Kui ei ole kindel – küsi ekspertidelt abi!
   Alati tasub silmas pidada, et igas olukorras universaalsed lahendused ei toimi. Sageli tulebki valida mitme variandi vahel ning kaaluda, et mis just selles konkreetses metsas ja nendes oludes on kõige õigem lahendus.

Talvel on hea teha plaane uueks hooajaks

Ei tasu unustada, et talv ei ole mitte ainult parim aeg metsatöödeks, vaid on ka õige aeg selleks, et teha plaane ja ettevalmistusi uueks hooajaks.

Näiteks on just praegu paras aeg hakata planeerima ka teisi üraski tõrje töid. Siis on hea kevadel õigeaegselt töödega pihta hakata. Üraskite leviku ennetamiseks on võimalik taotleda ka toetust, mille abil saab metsaomanik oma metsas mitmeid vajalikke tegevusi korraldada. Üraskikahjustuste ennetamise toetusega toetatakse nii püünispuude kasutamist, feromoonpüüniste soetamist ja paigaldamist kui ka värske tormikahjustuse likvideerimist. Täpsemat infot selle kohta, kas ka oma metsas peaks rakendama üraski ennetamise võtteid, saab iga metsaomanik oma kohalikust metsaühistust.

Mõtle ka läbi milliseid muid tegevusi Su mets järgmisel aastal vajaks. Metsaomanikel, kes veel ei ole metsaühistu liikmed, tasuks välja valida enda jaoks sobivaim metsaühistu ja astuda ühistu liikmeks. Kui aga metsaomanikul on plaan uuel aastal metsa uuendada, siis on praegu viimane aeg tellida ühistu kaudu metsataimi. Vaata kindlasti Erametsaportaalist millistele metsatöödele toetusi küsida saab.

Ka oma metsast kaugel elav metsaomanik saab oma metsa tervist jälgida

Eestis on ka hulgaliselt metsaomanikke, kes  ei ela igapäevaselt oma metsa lähedal. Kui metsaomanik pole oma vanemas kuusikus mitmeid aastaid käinud, siis võib kahjustatud alasid otsida näiteks ka kõige uuematelt Maa-ameti ortofotodelt või kaldaerofotodelt. Kuid silmas tuleb pidada, et need fotod võivad olla mõne aasta vanused (ortofoto tegemise kuupäeva on võimalik vaadata foto metaandmetest). Seega kui ortofotol on kuusikus näha kuivanud puude gruppi, on kahjustus pildistamise ajal juba vähemalt aasta vanune. Siiski soovitame metsaomanikel regulaarselt oma metsas käia ja kuusikute tervist jälgida, et tekkinud kahjustuskolle ei saaks liiga suureks areneda. Kui aga omanikul ei ole aega või võimalust ise kohale minna, siis tasub alati pöörduda piirkondliku metsaühistu poole ja sealt abi küsida.

Foto: Maa-ameti kaldaerofoto.
Üraskite poolt kahjustatud mets, kus puud kuivavad.

Kuivanud ja kahjustatud kuused tunneb fotolt ära selle järgi, et need paistavad elusate ja roheliste kuuskede kõrval hallid. Raagus lehtpuudest eristab neid terav latv. Üraskikolletele on iseloomulik ka see, et puud on enamasti hukkunud grupiti.