Mets ja kliimakriis – sõna saavad teadlased
21.11.2019
Mets aitab kliimakriisi leevendada, ütlevad Eesti kõige kõvemad metsa- ja kliimateadlased. Leidub aga ka neid, kes sellega ei nõustu. Miks? Ja kellel on ühe metsatüli näitel õigus? Maalehe värskest numbrist leiab mahuka ülevaate teadlaste seisukohtadest.
Kliimakriis on toonud teaduse laboritest ja akadeemiatest meie igapäevastesse aruteludesse. Artiklid kubisevad viidetest uuringutele, mis sageli tõestavad risti vastupidiseid asju. Sotsiaalmeedias tulistavad oponendid teineteist tsitaatidega teadusartiklitest, mis aga ilma tervikliku konteksti ja osapoolte erihariduseta närbuvad enamasti viljatul pinnasel. Teadus, mis peaks meil aitama planeeti päästa ja ellu jääda, ajab meid hoopis omavahel riidu. Kuidas siis nii?
Üks veebiloo pealkiri suutis taas kord tülli ajada metsateadlased ja looduskaitsjad. 23. oktoobril saatis Eesti Metsaselts laiali pressiteate “ÜRO kliimateadlaste raport: metsandus aitab leevendada kliimakriisi”, mille põhjal teeb Ärilehe veeb uudise pealkirjaga “ÜRO kliimateadlaste raport: suurem raiemaht leevendab kliimakriisi”.
Selle peale ilmuvad Postimehe keskkonnaosas 8. novembril kaks artiklit, kus eelmainitud tekst saab kõvasti nahutada.
Maalehe ülevaatlikus loos antakse sõna Cambridge’i ülikooli kliimateadlasele Annela Anger-Kraavile ja Eesti Maaülikooli professor Veiko Urile.
