RMK maadleb kagunurga puhkealadel vandaalide ja varastega

26.07.2013

    
LÕUNALEHT, Mari-Ann Leht: Riigimetsa Majandamise Kes­kuse (RMK) loodushoiuosa-konna hallata on kagunurgas 155 puhkepaika, siinne vahel­dusrikas kupliline ja järvede-rohke maastik on teinud need puhkajate seas väga hmnatuks. Ehkki RMK teatel on külasta­jad muutunud järjest kultuur­semaks, tuleb ikka kõrvaldada vandaalide tegevuse tagajärgi ning viimase aja ebameeldi­vaks trendiks on lõkkepuude varastamine.

RMK loodushoiuosakonna Lõuna-Eesti piirkonna juhataja Tarmo Denksi sõnul on kuplilises kagunurgas 155 objekti, millest populaarseimad on Tae­vaskoja matkarada ja Palojärve telkimisala Põlvamaal, Kublitsa ja Kirikumäe lõkkekoht ning Pähni metsaonn Võrumaal ning Otepää ümbruse lõkkekohad, Oore telkimisala ja Tellingumäe vaatetorn Valgamaal.

„Käidavamad on alati järve­de kaldal paiknevad lõkkeko­had,” lausus Denks. Ta lisas, et oma osa on kohtade populaar­susel ka RMK poolt neisse loo­dud tmgimustel: on olemas lõkkealused, lõkkepuud, lauad-pingid, käimlad ja prügikastid.

Kuigi puhkekohtades käiak­se aasta ringi, viibib kõige roh­kem inimesi neis siiski juunis, juulis ja augustis.

„2010. aastal tehtud uurin­gu põhjal selgus, et külastajate hulgas on enam naisi. Kõige rohkem tuleb kagunurga puhke-kohtadesse inimesi Tallinnast ja Tartust ning ka kohalikest oma­valitsustest. Huviliste keskmine vanus jäi kahe ja poole aasta ta­guse uuringu põhjal 25-34 aas­ta vahele,” rääkis Denks ja lisas, et enamik käijaist on ikka Ees­tist.

Välisriikidest oh kõige enam huvilisi Lätist, Venemaalt, Soo­mest ja Saksamaalt. Eestimaa looduse ilu on leidnud ka Aust­raalia, Korea, India, USA ning paljude teiste riikide turistid.

RMK on valinud, kavanda­nud ja rajanud 13 puhkeala, neist kolm – Haanja-Karula, Räpina-Värska ja Kiidjärve-Kooraste – on kagunurgas. „Lõuna-Eestis paiknevad puhkekohad asuvad lisaks puh­kealadele ka Karula rahvuspar­gis ning Otepää ja Haanja loo­duspargis,” täpsustas Denks.

Ta soovitab puhkealadele sõitjatel enne tutvuda kodulehe­ga www.loodusegakoos.ee, kust saab ala kohta mitmesugust in­fot, ja külastada teabepunkte.

RMK on loonud külastaja­tele ka mobiilirakenduse, millelt leiab kodulehe info, ning see on abiks lähedalasuvate loodus-puhkuse paikade leidmisel.

Küttepuude vargad ja rajatiste lõhkujad

RMK loodushoiuosakonna eesmärk on pakkuda looduses puhkamise võimalust ning üht­lasi tutvustada ümbruses asuvat maastikku ja taimestikku. Selle nimel on matkaradadel stendid kasvavate taimede-puude pildi ja kirjeldusega. Loodusega sõb­raks saamise võimaluse pakku­mine on tähtis eelkõige linlastele.

2009. aastast loodushoiu-osakonnas piirkonnajuhatajana töötav Tarmo Denks tunnustas külastajaid, kes muutuvad aas-ta-aastalt kultuursemaks, jättes endast maha korras lõkkeplatsi ja selle ümbruse.

Paraku satub puhkekohtadesse ka pahatahthkke inimesi. „Tuleb tunnistada, et osa tuleb metsa, et ennast lõhkudes, põle­tades ja prügi laiali pildudes väl­ja elada. On isegi selliseid, kes tehtu järel kurjustavad, miks RMK nende järelt ei korista. Viimaste aastate ebameeldivaks trendiks on küttepuude varasta­mine puhkekohtade juurest,” rääkis ta. Seetõttu tasub külas­tajatel alati kindluse mõttes kas grillisütt või sületäis küttepuid kaasa võtta.

Sel aastal on vandaalitsejad kõige rohkem rikkunud ilusate ilmadega väga populaarset Pa­lojärve telkimisala Põlvamaal. Kurjad käed panid tänavu seal põlema kiige ja prügikastid, kor­duvalt on lõhutud piirdeid ja sõi­detud masinatega telkirnisalale. Vandaalitsetud on ka Valga lin­na ümbruse puhkekohtades.

Kui korrarikkumine avasta­takse, kaasab RMK loodus-hoiusosakond vandaahtsejate leidmiseks oma koostööpartne­reid, nii politseid kui keskkon­nainspektsiooni, kes teevad ka aeg-ajalt reide piirkonna loodusaladel.

Denks ütles, et neil on hea meel puhkajaist, kes lahkudes korrastavad lõkkekoha ja kasu­tavad säästlikult puid. „01eme mõnes kohas vähendanud prü­gikaste põhimõttel, et mida jõuad metsa viia, selle jaksad ka tagasi tuua.”

Uus matkatee toob Karulasse

Aasta alguses oh Eestimaa kagunurgas veel Kagu-Eesti, Ida-Eesti ja ka Lõuna-Eesti piir­kond, alates aprillist on töökor­ralduse muutmise järel kolme piirkonda ühendav Lõuna-Ees­ti piirkond. „Kuna on üleminekuaasta, on kodulehel kontak­tandmed vanade piirkondade järgi,” selgitas Denks ja lisas, et sügisest on kõik kontaktid uue Lõuna-Eesti piirkonna nimetu­se all.

Uue objektina rajab RMK ligikaudu 600-kilomeetrise mat­katee, mis algab Aegviidust ja lõpeb Karula rahvuspargi kes­kuses. Praegu käib raja märgis­tamine ja matkajate ööbimiskoh-tade paigaldus. Matkatee Lõu­na-Eesti haru valmib augusti teisel poolel.

RMK-l on lähiaastatel plaa­nis ka mõned puhkekohad sul­geda. Ühed neist asuvad era-maadel, mille omanikega on kompromissi leida keeruline, teisi kasutatakse väga vähe ning kolmandad on oma aja ära ela­nud ja nende taastamine ei ole mõttekas. RMK on saatnud su­letavate puhkekohtade nimekir­ja seisukohavõtuks keskkonna­ametile. Denksi sõnul on piir­konnas selliseid objekte paari­kümne ümber. „Sel hooajal ei juhtu midagi,” lisas ta.

Denks märkis, et loodus-hoiuosakond peab korraldama säästlikku ja kosutavat loodus­kasutust riigimetsas, arvestades nii looduse taluvuspiire kui ka hoides selle bioloogilist mitme­kesisust. „Meie töötajate tege­vus on tõhus, kui suudame loo­duses viibijate keskkonnatead­likkust kogu aeg suurendada,” lausus Lõuna-Eesti piirkonna juhataja.