Aasta seene tiitel läks tänavu perekond juurepessule

2025. aastal on aasta seene tiitel antud tervele seeneperekonnale – perekond juurepessule, ladina keeles Heterobasidion spp. Eestis on levinud kaks juurepessu liiki – männi-juurepess (Heterobasidion annosum) ja kuuse-juurepess (Heterobasidion parviporum). Kuuse-juurepessu peremeestaimeks on harilik kuusk ja harilik mänd, männi-juurepessu on leitud lisaks eelpool mainitud liikidele ka harilikul kadakal, arukasel ja puhmastaimedel.

Autor: Urmas Ojango

Juurepess levib õhus edasikanduvate eoste abil. Seeneeosed levivad õhu kaudu puude juure- ja tüvehaavanditele ning kändudele. Juurepessu jaoks soodsate tingimuste olemasolul võib seen levida ka juurekontaktide abil, nakatades nii ka lähedalasuvaid terveid puid.

Juurepess on Eesti metsades üks levinumaid okaspuu seenhaiguste ja mädanike tekitajaid. Harilikul männil kahjustab juurepess peamiselt juuri ning mädanik tõuseb harva kõrgemale kui 20–30 cm. Välisteks haigustunnusteks on okaste värvuse muutus, hõrenenud võra, vaigujooks tüvel, haigestunud puudel pidurdub ka kasv ning puud hukkuvad rühmiti.

Allikas: Keskkonnaagentuur

Harilikul kuusel pärsib juurepess juurdekasvu, kuid erinevalt männist, tõuseb juurepess kuuskede tüvedes mitmete meetrite kõrgusele. Kuigi juurepessu esineb nii kuusel kui ka männil, siis majanduslikku kahju toob seen rohkem kuuskedele, kuna mädanik levib kuuskedel kõrgemale, rikkudes ka väärtuslikku puitu. Eesti Maaülikooli metsapatoloogide hinnangul võib juurepessu poolt tekitatud kahju kuusikutes olla ligikaudu 8,5 miljonit eurot aastas avaneb uues vahekaardis. Seene nakkusega puud on nõrgestatud, mistõttu muutuvad nad tormihellaks ning vastuvõtlikumaks välistele kahjuritele, näiteks kuuse-kooreüraskile.

Juurepessu biotõrjena on kasutusele võetud ka Eesti metsades leiduva seene – hiidkooriku (Phlebiopsis gigantea) baasil valmistatud preparaat – Rotstop avaneb uues vahekaardis. Hiidkoorik on Eesti metsades leiduv saprotroofne puidulagundaja, mida võib leida värskel okaspuupuidul, konkureerides teiste puitu asustavate seentega, ka juurepessuga.  Rotstopi preparaati pritsitakse raiete järgselt värsketele kändudele, kui vegetatsiooniperioodil ületab õhutemperatuur +5 °C.

Metsamajanduslike võtetena aitab juurepessu levikut piirata ka segapuistute kasvatamine, kus mädaniku levik on raskendatud, kuna juurekontaktide olemasolu on väiksem kui puhtpuitstutes.

Aasta seene valib Eesti mükoloogiaühing, tänavu toimus see juba üheksandat korda. Juurepess on Eesti metsades levinud patogeen ning kliimamuutuste kontekstis võib nende levik veelgi intensiivistuda. Seetõttu soovib mükoloogiaühing suurendada teadlikkust selle ja teiste patogeensete seeneliikide olemasolust ning kahjude ennetamise võimalustest.

Autor: Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Merit Ehrpais

0Shares