Aigar Kallase eesmärk: teha RMK-st veelgi tõhusam rahamasin
25.11.2014
EESTI PÄEVALEHT, Andrus Karnau:
•• RMK juht tahab kasumlikkust viie aastaga poolteist korda suurendada. Selleks tuleb rohkem raiuda ja nüüdisaegsete majandamisvõtetega mets kiiremini kasvama panna.
•• 20–30 RMK töötajat puhastavad praegu Eesti idapiiri, kust saadakse kokku 16 000 tihumeetrit puitu. Selle müügist saadud tulu katab Kallase sõnul napilt tööde kulu.
Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) juhatuse esimees Aigar Kallas, kunagi oli mets krooni tagatis, nüüd olete Eesti esipiirivalvur. Kuidas idapiiri puhastamine edeneb?
Kagupiir on 140 kilomeetrit pikk, sellest on riigi käes umbes 80 kilomeetrit. See on põline riigimetsamaa. Piiri puhastamisel saame 16 000 tihumeetrit puitu. Kui puidu müüme, siis tuleme tööde tulude ja kuludega ots otsaga kokku. Esipiirivalvuriks me end ei pea, sest töö tegemise juures on kogu aeg piirivalvurid. Meie esimene tingimus oli see, et kui saadame sinna oma inimesed või lepingulised partnerid, siis inimeste julgeolek peab olema tagatud.
Kas relvastatud mees seisab traktori kõrval?
Sisuliselt küll. Kümne meetri laiune piirimetsariba lõigati riigimetsast ära 20 aastat tagasi. Selle aja jooksul ei ole meie inimesed seal käinud. Kui üks mees (Eston Kohver – toim) on just ära tõmmatud, siis inimlikult ei taha panna end rolli, et mine vaata, äkki läheb õnneks. Läksime piirimetsa olukorda hindama tingimusel, et püssiga mees on sõna otseses mõttes juures. Maismaal on vaja puhastada kümnemeetrine piiritsoon, piirijõgedel on tsoon laiem. Seetõttu on hektareid rohkem kui kümme meetrit korda 80 kilomeetrit.
Puhastada on sada hektarit, viiendik on tehtud (intervjuu toimus nädala eest – toim). Erametsaomanikega lepib piirivalve kokku, kas omanikud teevad ise või loovutavad töö meile.
Kui palju inimesi ametis on?
Kolm komplekti harvestere ja töö käib kolmes vahetuses, sest Eesti ja Vene piirivalve said kokkuleppele, et võime ka öösiti töötada. 20–30 inimest.
Millised on puiduhinnad 2014. aasta lõpus?
Palginõudlus on väga hea, paberipuu nõudlus, mis oli aasta alguses suhteliselt korralik, kukkus kolinal kokku, küttepuu nõudlust pole selle aastaga tekkinud. Nõudlust parandab Osula graanulitehas, mis hakkab kevadel täiel võimsusel tööle.
Mullu oli RMK käive 151 miljonit eurot ja kasumit saite 31,5 miljonit eurot. Millised on selle aasta tulemused?
Meie äri on primitiivne, suhteliselt lihtne. Meil on plats, kust võime normide järgi puitu võtta. Raiemahud muutuvad väga vähe, puiduturul pole ka muutusi, väga head või halba tulemust pole põhjust prognoosida. Tänavu tuleb mullusega suhteliselt sarnane majandustulemus.
Äsja avalikustatud viie aasta arengukava järgi on eesmärk kujundada RMK tõhusaks rahamasinaks. Kas ma sain õigesti aru?
Täpsustaksin nii palju, et viimase viie aastaga on RMK-st õnnestunud teha juba päris hea rahamasin. Nüüd tahame teha veel parema rahamasina.
Tahate raiemahtusid poole miljoni kuupmeetri võrra suurendada ja ka kasumlikkus peab märkimisväärselt paranema?
Eesmärk on kasvatada kasumlikkust poolteist korda.
Kuidas RMK seda teha kavatseb?
Käivet aitab kasvatada see, et meil on õnnestunud suurendada majandatava metsa pindala. Sellest tuleb puidumass, mida müüa. Viimasel viiel aastal või natuke pikemal perioodil on õnnestunud teha õigeid metsakasvatuslikke otsuseid. Mets on õnnestunud kiiremini kasvama panna. Kulubaasi me juurde ei ehita, üritame kasvatada tööefektiivsust. Meie organisatsiooni kulud ei kasva kiiremini kui tööviljakus.
RMK arengukava järgi ootab puutaimede kasvatust suur muudatus, sest tahate loobuda metsast seemnete korjamisest.
Jah, oleme seda vähehaaval juba teinud.
Mida see tähendab ja miks see nii tähtis on?
Kui korjata metsast seemneid, siis satub igasuguseid puid sisse. Tahame korjata metsast ilusad seemned ja panna need kasvama. Kui kasvab väga hea puu, siis korjame temalt seemned, mis paneme uuesti kasvama. Seemnepuid kasvatame piltlikult öeldes aias. Sedasi kontrollime seemne kvaliteeti, teades puud, millelt seemne korjame. Selline seeme on väga hea. Heast seemnest võrsunud puu kasvab kuni 20% kiiremini kui kehvemate geneetiliste omadustega puu.
Taimlatehnoloogia vajab samuti uuendamist. Üks võimalus on külvata seemned peenrasse ning neid kogu suvi rohida ja hooldada. Teine võimalus on võtta väärtuslikud seemned ja panna need ükshaaval näiteks kurgikasvatusresti kasvama. Seemned ei pea sel juhul omavahel konkureerima. Jällegi, taimed kasvavad kiiremini ja ka kvaliteet on kontrollitud. Ka haigused levivad potitaimedel vähem. Potitaimedest läheb kasvama 90% ja peenrataimedest 70%. Ka see suurendab jõudlust. Pealegi on potis kasvanud taim tugevam. Mida tugevam on taim, seda paremini saab ta metsas taimede konkurentsis hakkama.
Kui teie jutule lisada RMK arengukava eesmärgid, et peaaegu kogu mets – arengukava järgi vähemalt 90% – tuleb harvendada ja küps mets kümne aasta jooksul lageraiuda, siis võib öelda, et 2020. aastal polegi riigimets enam mets, vaid hoopis puupõllumajandus.
Mina nii ei väidaks, aga see on minu erialane kiiks. Lihtsas võtmes hinnates võiks see olla puupõld ja minul ei ole valehäbi seda sõna kasutada. See ongi metsatootmine puidu saamiseks. Kui metsa harvendatakse ja kindlast seemnest kasvatatud taimed on loetud, siis muu loodusväärtus – teadmiste, esteetiline või elupaigaväärtus – ei kahane. Vastukaaluks tahan öelda, et kolmandik riigimetsa on majandamisest, sealhulgas harvendamisest ja selektsioonilistest meetoditest väljas. Kaks kolmandikku on metsa, kus seda viljeleme. Puupõld ei tähenda, et seal ei võiks linnud pesitseda või loomad elupaika leida. Nende hulgas ka haruldased roomajad, putukad või samblikud ja sisalikud.
Muuseas, metsas on väga palju liike, kes vajavad valgust. Pärast lageraiet hakkavad nad end lagendikule kokku pressima. Elavad kännu peal väga mõnusasti. Kuni suudame majandamist korraldada nii, et kõik ei ole ühekorraga lagedaks raiutud, on looduse tasakaal hoitud. Meie metsamajandamise viisid pole metsa elurikkust mingil moel ohustanud.
Olete kindlasti kuulnud väidet, et Euroopa kõige metsavaesem riik on Soome, kus majandamise tulemusena on mets asendunud puupõldudega.
Utreerida võib ikka.
Kas see on ka RMK eesmärk?
Ma ei pane kätt alla väitele, et ökoloogilises mõttes ei ole Soome metsariik. Mina ei ole nõus väitega, et kui Eesti metsad on hästi majandatud, ei ole Eesti metsariik. Põhjalaiuskraadidel on liigiline rikkus väiksem kui lõunalaiuskraadidel, aga seda ei saa panna metsa majandamise süüks. Kui metsas lasta kõik „sinna” minna, et las mets vaatab ise, kuidas saab, ja kui arvatakse, et selline mets on mingil põhjusel rikkam või väärtuslikum, siis ma tahaksin, et selliseid väiteid esitaksid inimesed, kes on nõus ära minema.
Mis mõttes ära minema?
Sellest kohast, mille kohta nad väitsid, et parem oleks, kui jätaks selle puutumata ja metsa ei majandaks.
2009. aastal kirjutas riigikontroll, et RMK raiub kõige väärtuslikumaid metsi kiiremini, kui sedalaadi mets jõuab peale kasvada, ja muudab sedasi pöördumatult Eesti metsade koosseisu. Mida ütlete selle kohta viis aastat hiljem?
RMK raiemahtude kasv on tulnud kehvemate metsade arvelt. Metsade koosseisu ei ole võimalik säilitada samas proportsioonis. Mitte sellepärast, et RMK või keegi teine on röövel, vaid sellepärast, et saja aastaga on mets erinevalt kasvanud. See oleks jumala positsiooni võtmine, kui valime välja metsa ideaalpildi vanuse ja puuliikide järgi ning säilitame seda igavesest ajast igavesti. Teoreetiliselt on see mõeldav, aga praktiliselt seda teostada ei saa ega ole ka mõistlik.
Miks?
Sest see on utopistlik loodusele vastu astumine. Metsa praegune koosseis on kujunenud ajalooliselt inimtegevuse ja looduse mõjul. Põhimõtteliselt oleks vale valida see ideaalpildiks, mida hoida.
Kui palju RMK raiutud puit Eesti suuri linnu kütab?
Suurtest linnadest suudame pakkuda kolmandiku Väo portfellist. Fortumile Tartus ja Pärnus vähem. Küttepuiduäri on jõujaamadele ja katlamajadele lihtne, puitu on saadud kätte igalt poolt ja väga soodsa hinnaga. Meie osakaal väikeste linnade katlamajade kütmisel on väga väike.
RMK suurust arvestades võiks osakaal olla palju suurem.
Võiks muidugi olla. Kui hakkaksime oma suurust kasutama, küttepuu ostjaid survestama ja neile pakkuma soodsamalt, kui nad mujalt turult saaksid, siis halveneks keskmise erametsaomaniku võimalus puitu müüa veelgi. RMK olukord ei ole nii halb, et peaksime minema turule, kus on võimalused ka väiksemal metsaomanikul.
Kirjutate arengukavas, et vähem väärtuslikule puidule tuleb leida uusi turge. Mis turud need võiksid olla?
Number üks ideaal on see, et Eestist ei läheks puit välja väärindamata. Püüame minna Taani, Rootsi, Norrasse ja Inglismaale ning puidu maha müüa. Narvas võiks rahulikult puitu elektrijaamade kateldes põletada.
Kui kaugele on võimalik Eesti puitu müüa, kui arvestame transpordikuludega?
Inglismaale on hakkpuitu viidud, aga piir on Taani väinad. Vähem väärtuslikust puidust saab toota graanuleid, puusütt ja loodetavasti suudame lähema viie aasta jooksul hakata puitu gaasistama ja vedeldama. (Puiduõli tootmist kavandab Fortum Pärnus – A. K.)
RMK eesmärk on majandada metsa hästi ja teenida omanikule suurt kasumit. Miks te ei taha puidutööstusse minna?
Kui RMK moodustati, siis sõlmiti vaikiv kokkulepe. Riigikogu huvirühmad, metsatöösturid ja rohelised vaatasid üksteisele silma ning said ühtmoodi aru, et riigi tegevus metsanduses lõpeb seal, kus algab puidutöötlemine.
Kuidas panna puud kiiremini kasvama?
Aigar Kallase sõnul on puid väga lihtne kiiremini kasvama panna. „Ühel hektaril kasvab näiteks 2000 puud. Igaüks siputab seal nii, kuidas jaksab, valguse, vee ja mineraalainete pärast. Kui pooled puud ära võtta, siis on puudel palju lihtsam. Puud kasvavad kõrgusesse ja jämedusse kiiremini, puude kasvukiirust saab harvendamisega 15–20% suurendada.
See on väga lihtne: õigel ajal tuleb teha õige töö. Kui minna päris algusesse, siis kõigepealt tuleb korjata õiged seemned,” lausus RMK juht.
