Doktoritöö: lageraie järel hakkab uus mets süsinikku siduma seitsme aastaga

Eestis on väga erineva liigikooslusega ja erinevalt majandatud metsi. Muutuva kliima tõttu on aga üha olulisem teada iga metsa süsiniku sidumise võimet. Nüüd näitas Eesti Maaülikooli doktoritöö, et metsa harvendades tasuks jääda mõõdukaks ja lageraie järel tuleks metsa kiiresti uuendada.

“Metsaökosüsteemide süsiniku sidumise võime sõltub paljudest teguritest, näiteks kasvukohatüübist, seal kasvavatest puuliikidest, nende vanusest ja loomulikult ka metsa majandamise võtetest,” ütleb doktoritöö autor Kristiina Aun. Milliste võtetega omanik oma metsa majandab, sõltub uurija sõnul omakorda metsast ning omaniku eesmärkidest, teadmistest ja võimalustest.

Eestis leidub aga väga eriilmelisi metsi, mida nende omanikud majandavad samuti igaüks omamoodi. Kui tahta selles paljususes siiski metsade süsinikusidumise võimest aimu saada, on Auna sõnul ühest küljest oluline uurida süsinikuringet Eesti levinumates metsaökosüsteemides. Teisalt peab ta oluliseks hinnata erinevate majandamisvõtete mõju metsade süsinikuringele. Niisiis uuriski Aun oma doktoritöös harvendus- ja lageraie lühiajalist mõju metsaökosüsteemi süsinikuringele männikutes ja arukaasikutes.

Loe artikli täisteksti ERRi Novaatori lehelt.

0Shares