Doktoritöö selgitab, kuidas taastub muld militaarmasinate roobastest

20.06.2019

Rasketehnika, näiteks kaitseväe lahingumasin, võib pinnasele jätta sügavad roopad, mille all on pinnas kokku surutud ehk tihendatud. Tihedam pinnas tähendab kehvemat elu- ja kasvukeskkonda taimedele. Kui kaua läheb rohumaal või põllulapil aega rasketehnika roobaste kahjustusega toimetulekuks, selgub Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritööst.

Kersti Vennik töötab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes geoinformaatika lektorina, kuid täna kaitses ta Eesti Maaülikoolis doktoritöö põllumajanduse erialal. Ta uuris militaarsõidukitest mullapinnale tekkinud jälgede looduslikku taastumisvõimet, kuid seda teadmist võib laiendada ka teistele maastikul liikuvatele sõidukitele, näiteks põllumajandus-, metsandus- või päästemasinatele.

Inetud roopad põllul või looduslikul rohumaal on silmaga nähtavad, kuid nende mõju mulla kvaliteedile on palju keerulisem mõõta. Venniku doktoritööst selgub, et see, milline roobas tekib, sõltub mulla füüsikalistest omadustest (näiteks veesisaldusest, orgaanilise aine sisaldusest, lõimisest), aga ka maakasutusest ehk sellest, kas tegu on põllu- või rohumaaga. Samuti on oma roll sõiduki tüübil, rehvirõhul ning ülesõitude arvul.

Kuidas roobaste mulda uuriti?

Kersti Vennik tekitas seitsmes mõõdukohas roopad nii põllumaadel kui ka looduslikel rohumaadel (sh madalsoomullal) militaarse logistilise veoautoga MB1017. Kaheksandas mõõdukohas kasutas ta looduslikul rohumaal ühekordseks ületuseks raskemat sõidukit – soomustransportööri XA-188. Mõlema sõiduki rehvirõhk oli 650 kPa.

Katsekohtade mulla savisisaldus oli vahemikus 0–30% ning orgaanilise aine sisaldus jäi vahemikku 0–33%.

Roobaste kujunemise modelleerimiseks mõõtis ta samal ajal penetromeetriga mulla tugevuse seisundit ning kogus mullaproovid huumuskihist ja huumusalusest kihist ödomeetri testide tegemiseks laboris. Looduslikke muutusi roobastes jälgis ta kuni 2,5 aasta jooksul pärast katseid.

Lühidalt kokku võttes võib doktoritöö tulemuste põhjal öelda, et:

kui militaarsõidukitel on valida, siis võiks ületuskohaks valida põllumulla, sest see taastub harimise tõttu kiiremini ning nende aluspind on tugevam võrreldes loodusliku rohumaaga, kuid tervikuna tasub vältida korduvalt samas roopas sõitmist, nii taastub muld kiiremini;
looduslikul rohumaal läheb roopa mullakahjustuste taastamiseks üle kahe aasta, kuid suurte kahjustuste korral võib see aeg olla ka kümme aastat.