Eesti hakkab sügisest kajastama kasvavat metsa lõpetamata toodangu varuna, varem arvutati toodangu hulka ainult see osa puidust, mis maha raiuti, kirjutab statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhtivstatistik-metoodik Annika Laarmaa Raamatupidamis- ja õigusuudisteveebis.

Euroopa Liidu eelarve sõltub liikmesriikide omavahenditest, mis põhinevad riigi kogurahvatulul (KRT). Eurostati ülesanne on jälgida, et liikmesriikide osamaksed Euroopa Liidu eelarvesse oleksid arvutatud KRT põhjal õigesti.

Kui Eurostat leiab, et liikmesriik võiks metoodikat muuta, siis esitatakse ettekirjutus, mille põhjal peab riik tagama, et metoodika oleks nõuetega kooskõlas. Seetõttu peab Eesti 2019. aasta sügiseks oma makrostatistika aegridasid muutma nii, et kasvavat metsa kajastatakse kogu kasvuaja jooksul kui lõpetamata toodangu varu.

Kui varem arvutati toodangu hulka ainult see osa puidust, mis metsas maha raiuti, siis alates sügisest on toodangu hulgas ka metsa juurdekasv. Metsa juurdekasvu ja raiemahuinfo saadi keskkonnaagentuurist ning hinnaandmestik Riigimetsa Majandamise Keskuselt (RMK).

Keskkonnaagentuurist on pärit riigi- ja erametsa juurdekasvu andmestik. Statistikaamet kasutas metsa juurdekasvu andmetes ainult metsamaa andmeid. Kuigi Eestis kasvab ka mujal palju puid – näiteks parkides, kalmistutel, teeäärsetes hekkides –, ei kasutata neid juurdekasvu arvutustes.

Samuti kasutatakse ainult majandatava ehk majanduspiiranguta ja majanduspiiranguga metsa juurdekasvu. Majanduspiiranguga metsa infot kasutatakse arvutustes täismahus, kuid rangelt kaitstav mets jäetakse arvutustest välja, sest seal metsas ei majandata.

Loe edasi Raamatupidamis- ja õigusuudisteveebist.