Eesti taastuvenergiat veab biomass

eramets, pellet, puitkütus, graanul

Võimekus biomassi mitmekülgselt ja tõhusalt kasutada – nii elektri kui ka sooja tootmiseks, nii pelleti, puiduhakke kui ka küttepuuna – annab sellele tulevikus Eesti energiaportfellis keskse koha, kirjutab taastuvenergia koja juhataja Mihkel Annus Äripäevas.

Möödunud nädala Äripäevas on organisatsiooni Eesti Metsa Abiks üldkoordinaator Linda-Mari Väli puithakkel põhinevast tööstusest mananud igas mõttes mustades toonides pildi. Lihtsustatud argumentatsiooni järeldusena jääb kõlama, nagu köetaks Eesti ressurssidest kogu Euroopa katlaid, mida energeetikasektoris toimuvat, majanduse loogikat ning keskkondlikke piiranguid arvesse võttes ei saa kuidagi tõe pähe võtta.

Bioenergeetikal on nii Eesti, Euroopa kui ka maailma tasemel suur potentsiaal. Seda kinnitas ka Euroopa Liidus lõppenud aasta viimastel nädalatel vastu võetud uus taastuvenergeetikat puudutav regulatsioon, mis näeb bioenergias Euroopa üht olulisimat energiavarustuse ning -sõltumatuse kandjat. On seejuures loomulik, et värsked suunised soovivad muu hulgas, et energiatootmine muutuks aina efektiivsemaks ja kondensatsioonitsüklis elektrienergia tootmine väheneks. See on igati õige ja mõistlik ka Eesti kontekstis, kus energia tootmine ja tarbimine koos üldise ressursikasutusega peabki muutuma tõhusamaks. Kuigi maailma mastaabis ei prognoosita energia lõpptarbimise olulist vähenemist lähimate kümnendite jooksul, suureneb kindlasti taastuvenergia, sealhulgas bioenergia osakaal maailma energiaportfellis.

Loe Mihkel Annuse arvamuslugu täispikkuses Äripäevast.

0Shares