Eesti kasehalge veetakse Ameerikasse
17.10.2013
Heli Raamets: Siinse küttepuuturu väiksus sunnib tootjaid puid kas või üle mere vedama. Eksport on sel aastal kaks ja pool korda kasvanud.
“Euroopa arukask. Lihtsalt parim. Täiusliku tule jaoks.”
Sellised lubadused, ainult et inglise keeles, seisavad USAsse saadetavate puuhalge täis võrkkottide peal.
Iga kott mahutab 21 liitrit halge ja on varustatud sangaga, millest haarates kaminaomani-kul hea puid tõsta.
Halukotid on laotud puidust alustele, millega need suurde merekonteinerisse sõidutatakse. Konteiner mahutab 42 alust, selliseid tuleb Tartumaal Rebase külas tegutsevas ettevõttes OÜ Sak-kose täita kolm tükki nädalas.
“Ameeriklastel on raha ja kask nende jaoks eksootika,” ütleb tootmisjuht Kalle Kalda. Kasvavad ju seal peamiselt pöögid ja muud kiiresti põlevad puud. Nii ollaksegi valmis eksootilise ja kaminas kaua põleva kasepuu eest maksma küsitud hinda.
Skandinaavia soovib kaske
Kalda sõnul saavad nemad kui tootjad USAsse saadetava eest enam-vähem sama hinda mis Eesti turulgi. “Eesti turg on nii väike ja Eesti inimestel pole raha, seetõttu ostetakse küttepuid talunike käest või otsitakse jääke,” selgitab ta ekspordivajadust.
Üle ookeani on aga kindel turg, kuhu saab halge saata jaanipäevast jaanuarini. Kolm nädalat vee peal loksumist, ja siis lähevad halukotid kauplustesse müügile.
Sakkoses töötab 12 pakkijat, kuid plaan on eksporti kasvatada, selleks kaks halumasinat juurde soetada ning järgmisel aastal pakkijate arvu 20ni suurendada.
Rebase küla ettevõte müüb küttepuid ka Soome ja Norrasse. Samas on Norras kõva konkurents, ning lätlased, kel palgad ja tööjõukulud madalamad, uputavad Norrat oma küttepuudega.
Eksport annab tööd talvel
Põlvamaal Hino külas asuv Esve-ko Wood OÜ müüb kaminapuid Rootsi, Taani ja Inglismaale. Ettevõtte tegevjuht Anton Kuznetsov ütleb, et nemad on viimasel ajal Norra osa vähendanud, kuna seal on suur konkurents ja see on hinnad alla surunud.
“Kui Skandinaavias eelistatakse küttepuuna kaske, siis näiteks Prantsusmaal ei lähe see üldse, nad tahavad pööki, saart või tamme,” toob ta välja.
Kuna viimati nimetatud liike pole Eestis küttepuude valmistamiseks piisavalt, ei ole siinsetel ettevõtetel Kesk-Euroopas lihtne läbi lüüa ja vaadata tuleb pigem kaske eelistavate maade poole.
Esveko Wood pakib kamina-puud eri suurusega kastidesse ja kottidesse – kuidas vaid klient soovib. “Eestisse ei müü me üldse,” märgib Anton Kuznetsov. “Eksportimine tasub ära, kuna hind on parem.”
Elva külje all asuv Sanlain Grupp OÜ ekspordib peamiselt Norrasse, aga ka Inglismaale ning on müünud Saksamaale ja Belgiasse.
“Puu ise ei maksa midagi, lõikamine ja halgudeks tegemine maksab. Ning kuna tööjõukulu on seal kõrge, tuleb küttepuu kallis,” selgitab ettevõtte juht Janno Pärt seda, miks n-ö rikkad riigid eelistavad Balti riikidest pärit küttepuid soetada.
“Eesti inimene ostab suvel toorest puud,” maalib ta pildi. Talvel ei osteta siin aga peaaegu üldse, kuna enamik on endale vajaliku juba suvel soetanud.
Siis annab tööd ja leiba eksport – piiri taha saadetakse kuivatatud ja pakendatud halud. Kuna kogused on suured, annab see siin talv läbi tööd. Tõsi, kui on soe talv, pole nõudlus nii suur.
Aga kenasid kasehalge hi-mustatakse soojades maadeski. Põlvamaal elava Tiiu Marrani peretuttavad elavad Hispaanias Las Palmases. Eestis käies viisid nad puuhalge kaasa. “Nende piirkonnas ei tohi lõket ega ka kaminas tuld teha, kuid halud lähevad kaminasse dekoratsiooniks,” selgitab naine.
Kommentaar
Ott Otsmann, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevdirektor
Eesti metsades on madalakvaliteedilist puiduressurssi ning samuti tööstuste kõrvaltoodangut rohkem, kui on Eesti oma tarve.
Seetõttu toodetakse energiapuutooteid rohkem ja neid on võimalik ka eksportida, luues sellega madalakvaliteedilisemale puidule lisandväärtust.
Suurim energiapuu kaubagrupp on puidugraanul ning selle tänavused suurimad sihtriigid on olnud Taani, Rootsi ja Itaalia. Küttepuidul on need vastavalt Taani, Saksamaa, Norra, USA ja Rootsi, puusöel peamiselt Rootsi ja Soome.
