Ehitushanked lähevad puidust kaarega mööda

ÄRIPÄEV, AIn Alvela:
Puidu kasutamise nõue ühis­kondlike hoonete rajami­seks või renoveerimiseks korraldatud hankekonkurs­side kriteeriumites on prae­gu pigem erand kui reegel. Nüüd on puidutöösturid võt­nud sihiks ametnikesse juur­dunud arusaamasid ümber kujundada ja puidu kasuta­mist ka suuremahulistes ehi­tistes hoogustada.

Puidu kasutamise võima­lustele laiema kõlapinna and­miseks korraldas Eesti Metsa-ja Puidutööstuse Liit (EMPL) märtsi lõpus riigikogu konve­rentsisaalis neil teemadel se­minari. Et üritus viidi läbi just riigikogus, on sümboolse tä­hendusega, sest oleme jõud­nud staadiumi, kus just polii­tikute otsustest sõltub suures­ti puidu senisest hoogsam ka­sutamine riikliku tellimusena valmivates ehitistes, nende si­sekujunduses ja näiteks kasvõi mööbli ostmiseks korraldata­vates hangetes.

Kui valime näiteks liimpui­dust tootega sarnase, aga me­tallist valmistatud toote, mis on hinna poolest liimpuiduga samas suurusjärgus, siis läheb metallkonstruktsiooni puhul imporditud tooraine raha rii­gist välja ja ka selle tootmisel tasutud maksud jäävad mõn­da teise riiki. Samas näib meie riigiametites olevat kinnistu­nud arusaam, et kui ehitada midagi suurt, kolme- ja enama korrusega hoonet või siis ma­huliselt suurt avaliku kasutus-eesmärgiga hoonet, siis peab see tingimata olema massiiv­ne ja kivist. Nii on tänavu 10. aprilli seisuga menetluses 401 ehitusalast erinevate riiklike ametkondade poolt välja kuulutatud hanget, neist tõsi küll valdav osa on seotud teede ja taristute rajamise või remon­timisega. Ja mitte ükski neist ei paistnud silma puidukasutuse oluliseks hanke võitmi­se kriteeriumiks seadmisega.

Peamine, mida ehitus- või sisustusvaldkonna töövõtja­telt nõutakse, on korrektne majandustegevus ja töö teos­tamiseks vajaliku klassifikat­siooni olemasolu, hankelepingu sõlmimise esimene kritee­rium on aga madalaim hind. Samas, kui selliseid valdkondi, kus kodumaist puitu võiks ka­sutada, kohtame kõikjal – ala­tes pargipinkidest ja piirdeae­dadest lõpetades mitmekorruseliste linnaehitistega.

Ametnikud dogmade küt­keis. MTÜ Eesti Puitmajaliit juures tegutseva puitmajaklastri projektijuht Lauri Kivil tõdeb, et puidu kasutamise soovid riigihangetes pole vii­mastel aastatel hoogustumi­se märki ilmutanud, endiselt usutakse, et vähegi suurem ühiskondlik hoone peab olema kivimaterjalist. Paljuski on see Kivili hinnangul tingi­tud üldlevinud arusaamast, et puitkonstruktsioonidega hoo­ne ehitamine läheb betoonist oluliselt kallimaks, see ei vas­ta tuleohutuse nõuetele ja kes­tab vähem.

“Tegelikult on need kõik väärarusaamad – puidust ehi­tamine ei pruugi oluliselt kal­lim tulla, puidule on tänapäe­val võimalik anda väga kõr­ge tuleohutusklass ja puitehitis võib vastu pidada kau­gelt kauem kui betoon,” selgi­tab Kivil. “Lihtsalt arusaam, et puidust kui meie kodumaisest taastuvast materjalist ehita­mine on metsariigis, nagu me oleme, mõistlik. Tõsi, üldreeg­lina kahekorruselisest ma­jast suuremat puidust ehita­da ei tohi, kuid päästeamet on nüüd juba väga valmis projek­teerimise ja ehitamise protses­sis osalema ja kui neid reeg­leid järgida, saab puitkonst-ruktsioonidega ehitada juba ka kolme-, nelja- ja viiekorruselisi maju.”

Just ehituses on mitmed riigid avastanud puidule üha uusi kasutusalasid. Ja taandu­mas on ka aastakümneid pü­sinud arusaam, et puitehitis saab olla vaid madal tasapin­naline hoone, mil maksimaalselt paar korrust. Tänaseks on ehitusinsenerid vähemalt pa­beril tõestanud, et puitkonstruktsioonid võimaldavad ra­jad ka paarikümnekorruselisi ehitisi, nii kortermajasid kui ka büroohooneid ja hotelle. Praegu aga oleme seisus, kus rajame küll puidust eramaja­sid ja seda üha agaramalt, ent suuremate ehitiste juures ka­sutame puitu heal juhul vaid fassaadi ilustamiseks ja sise­viimistluses.

Riik asub puidust ehitamist toetama. Ka keskkonnami­nister Keit Pentus-Rosimannus on seda meelt, et puidu­le tuleb leida kodumaal seni­sest rohkem kasutusalasid ja üks selline valdkond on kaht­lemata ehitussektor. Kasvõi ju­ba selle tõttu, et puidu kasuta­mine ehituses vähendab CO2 emissiooni – ühe kuupmeet­ri puidu paigutamine ehitisse tähendab, et õhku paisatakse umbes kaks tonni süsinik­dioksiidi vähem.

“Uus valitsusliit tahab kaa­sa aidata puidukasutuse hoo­gustamisele, võtta maha se­niseid piiranguid ja vähen­dada bürokraatiat,” kinnitab Pentus-Rosimannus. Minister kutsub puidu- ja ehitussektori ettevõtjaid üles teada and­ma nendest ebamõistlikest ja asjatutest piirangutest, mis praegu puidu kasutamist ta­kistavad.

Eraldi kategooria on nn tehasemajad, näiteks Tartus te­gutsev Kodumaja on leidnud oma toodangule tänulikud kasutajad Taanis ja Norras, kuhu müüakse juba aastaid mitmekorruseliste korterma­jade detaile, millest juba ehi­tusplatsil valmis maja kokku monteeritakse.

Säärane majaehitus on kii­re ja kõikidele osapooltele mu­gav, maja detailide valmista­mine ei toimu lageda taeva all, vaid tsehhis ilmastiku eest kaitstult.

“Tehasemaja kontseptsioon on kuluefektiivsem kui tradit­siooniline majaehitamine, see on kasutajasõbralik lahendus ja seetõttu üle maailma tõusev trend,” kinnitab Lauri Kivil. “Klient valib internetilehelt endale sobiliku maja välja, tootjaga kooskõlastatakse de­tailid ja nüansid ja töö algab.” Ta tunnistab, et praegu veel lähevad säärased moodulmaja tooted valdavalt piiri taha, sest esiteks on meie seadus­andluse tõttu siin keeruline rohkem kui kahekorruselisi maju ehitada ja teiseks ei oska eestimaalane neid veel hinna­ta. Sestap on tootjatel mõtte­kam keskenduda ekspordile.

Jäähalli katust kandvad talad kohalikust puidust.

Tänapäevane tehnoloogia võimaldab puidust valmis­tada väga tugevaid ja suurt koormust taluvaid konstrukt­sioonielemente. Liimpuidust konstruktsioone valmistav Põlvamaa puidutööstus Peet­ri Puit Arcwood on võtnud sü­dameasjaks kodumaisele pui­dule võimalikult kõrge lisand­väärtuse andmise, viimase tööna paigaldas ettevõte ra­jatavale Tondiraba jäähallile Eestis seni suurimad katuse kandetalad.

Tegemist on kodumaise ressursi kasutamise tänuväär­se ettevõtmisega, sest kogu tooraine ja ka töö on pärit Ees­tist, toode ise – liimpuidust fermid jäähalli katuse toesta­miseks – on aga innovaatiline ja selle lisandväärtus kätkeb endas lisaks kõigele muule ka kõrgel tasemel keerukat insenerilahendust. Tondiraba jää­hallide kompleks on suurim omataoline Eestimaal, selle ehitamisel kasutatava liimpuidu maht on üle 1300 m3, mis on kordades suurem kui järg­mine samalaadne ühiskond­lik läbi ajaloo valminud ob­jekt, Tondi tennisehall.

Jäähalli peaareeni katust hakkavad hoidma neliteist 61 meetrise sildeavaga 7 meet­ri laiust fermi, millest igaüks kaalub üle 25 tonni. Kohali­ku päritoluga kuusepuidust valmistatud fermid toodi Põl­vast Arcwoodi tootmiskomp­leksist kohale kolmes tükis, nende montaaž toimus juba ehitusobjektil. Tegemist on li­saks kõigele muule ka tõelise täppistööga, sest 61-meetrise pikkuse juures tohib eksida vaid 5-10 millimeetriga, sest suurema lahknevuse korral ei sobiks ferm enam objektil et­tenähtud kohale. Lisaks hiigelfermidele tarnis Arcwood ehitusele veel esimeses järje­korras paigaldatud 37 meet­ri pikkused liimpuitfermid ja 17meetrised kahekaldelised talad koos sidesõrestikuga. Fermide konstruktsioo­ni on välja töötanud ettevõtte oma insenerid Laur Lõvi eest­vedamisel, Põlvas on Arcwoodi puitkonstruktsioonide projekteerimise ja tootmisega ametis üle 30 töötaja.

Puidutööstus kui kohaliku elu arendaja

Arcwoodi esindaja Tarmo Tamm peab väga oluliseks, et puittoodete innovatsioon toimub valdavalt toorme lä­hedal, st mitte Tallinnas kui keskuses, vaid Põlvamaal metsade keskel.

“See loob kõrgema lisand­väärtusega töökohtasid ka maapiirkondades, antud ju­hul siis Põlvas,” märgib Tamm. “Noored haritud inimesed ei pea minema suurtesse linna­desse, vaid saavad ennast lä­bi toodete ekspordi teostada globaalselt ka väikestes koh­tades.”

Tamm räägib, et sarnane, metallist valmistatud toode on hinna poolest liimpuiduga samas suurusjärgus.

Näiteks Tondiraba jäähal­lide kompleksi ehituse kokku umbes 22 miljoni euro suuru­sest eelarvest moodustab pui­du osakaal keskeltläbi 1,2 mil­jonit eurot.

Riigikassa aga saab puidust ehitades maksudena oluliselt rohkem raha tagasi, sest kohalikku toorainet kasutades jääb loodud väärtus sada prot­senti Eestisse, kogu ahelajooksul tasutakse maksud Eesti rii­gile, seda siis alates metsatraktorite tööst ja kütuseaktsiisist kuni tootmise ja paigalduse­ni. Alternatiivse metallkonstruktsiooni puhul läheb im­porditud tooraine raha liht­salt välja ja ka selle tootmisel tasutud maksud jäävad mõn­da teise riiki.

“Oluline on jälgida ka CO2 bilanssi puidust ja metallist ehitamise võrdluses,” selgitab Tamm. “Kui puit kasvades seob CO2-te ja antud juhul ladusta­takse see fermidesse, siis me­tallist fermide tootmisel eral­dub tohutu kogus CO2-te, mil­le tekkimise vastu kogu maa­ilm tänapäeval suurt lahin­gut peab.”

Tamm lisab, et Tondiraba jäähalli rajamine on suure­pärane näide riigimehelikust käitumisest, sest peetakse sil­mas laiemat pilti ja mitte ai­nult odavaimat hinda.

Kommentaar

Liimpuitu kasutades saab ehitada isegi mitmekümnekordseid hooneid

Henrik Välja, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu puidukasutuse edendamise teemajuht

On ilmselge, et mida aeg edasi, seda populaarsemaks puitehitus taas muutub ja liimpuidu tehnoloogiatel on siinkohal võtmeroll.

Londonis tegutsev tun­nustatud arhitekt Alex de Rijke on viidanud puidule kui 21. sajandi betoonile, rõhuta­des selle suurepäraseid oma­dusi ja keskkonnasõbralik­kust. Mitmetes Euroopa rii­kides on sama teadmise baa­silt hakatud aktiivselt puitehitust arendama, tänu mil­lele on jõutud 8-9korruseliste puitkorterelamute ja kon­torihooneteni, kuid puitehituse tehnoloogiad on välja arendatud ka 20 korruse saa­vutamiseks.

Avalik sektor võikski siin­kohal olla võimaluste loo­ja, teenäitaja ja teadlik tellija, eelistades puidu kasutamist ehituses. See loob võimalu­sed ettevõtete arenguks, ko­gemuste ja teadmiste kasvamiseks perspektiivikas vald­konnas, maksutulu suure­nemiseks ja üleüldise jõuku­se kasvuks kohaliku toorme kasutamise ja väärtustami­se kaudu.

Puidukasutus pakub lee­vendust ka Eesti maapiirkon­dade jätkusuutlikkuse prob­leemile, puidusektoriga seo­tud 50 000 töökohast on üle 80% väljaspool suuri linnu.

0Shares