Elektriinsener: Puiduküttele pole alternatiivi

küttepuu

Tuulest ja päikesest tänapäeval tarbijate elektrivajadust ei rahulda ja Eesti energiajulgeolekut ei kindlusta, kirjutab elektriinsener Jüri Laurson Postimehes.

Ahiküte on Eestis olnud sajandeid põhiküte elamutes toasooja saamiseks ja on tänapäeval Eesti iseseisvuse alustala. Ahiküte on meie rahvast aidanud toasooja saamisel nii sõjaolukordades kui ka kütusekriiside puhul ning kindlustanud tänapäevalgi sõltumatuse kütusemüüjatest.

Ahikütte puhul on oluline kütteks kasutatava puu kuivus. Uurimustes on leitud, et kütteuude niiskus ei tohiks ületada 20 protsenti. Ükski ahjust hooliv peremees ei küta oma ahju ega kaminat märja puuga. Ammustest aegadest on teada, et kuiva puuga ahju kütmisel ei tahmu ega pigita ahjulõõrid ega korsten. Ahikütte plussiks võib lugeda, et puit on taastuv loodusvara, milles tekkiv CO2 on suhteliselt väike. Samuti parandab ahiküte loomuliku ventilatsiooniga majades õhuvahetust.

Tartu linnas kasutatakse enamikus korterelamutes sooja saamiseks kaugkütet, kus sooja tootmiseks kasutatakse hakkpuitu, freesturvast ja maagaasi. Individuaal- ja ka paljudes vanemates korterelamutes, kus kaugküte ega maagaasi võimalust ei ole, on ahikütteks põhiliselt puit. Mõnedes suuremates eramutes on kasutusel veel kivisüsi, mille põletamisel eralduvad keskkonda saastavad gaasid ja tahm. Kivisöe kasutajad peaksid mõtlema selle kütuse kasutamise lõpetamisele.

Tartus on maagaasi tarbijaid üle 10 000. Nõukoguse ajal nõuti, et maagaasi kasutavates individuaalelamutes oleks reservküte: puuküttel kamin või ahi. Ilma reservkütteta maagaasi kütteks kasutamiseks luba ei antud. Eesti Gaasi Tartu osakonna tollane peainsener põhjendas, et ka Soomes nõutakse maagaasiga kütjatelt alternatiivkütte olemasolu. Nõukogude ajal kasutati gaasikatelde süütesüsteemis «igavest» tuld, mis võimaldas gaasikatelt ka ilma elektrita töös hoida.

Tänapäevaseid kütteseadmeid kasutades sõltume täielikult elektrist. Kui elektrit pole, on olukord katastroofiline, sest maagaasi, maakütte, õhksoojuspumpade, pelletkütte jne kasutamisel sõltub kütteseadme töö elektrist. Kui elektrit ei ole, siis seadmed ei tööta. Tänapäeval on sageli paljudes uutes individuaalelamutes jäetud ehitamata isegi korstnad ning kasutatud toasooja tootmiseks maagaasi, õhksoojuspumpasid, maakütet jne. Elektri puudumisel pole seega ka võimalust kasutada puidul töötavat reservkütet. Seega jääb arusaamatuks, kuidas tullakse toime külmal ajal, kui elektrit ei ole.

Loe edasi Postimehest.

0Shares