Metsatööstuse ja puidutöötlejate Eesti riigile loodav lisandväärtus on kasvanud 20 aasta jooksul kümme korda, moodustades praegu 5,3 protsenti – üle miljardi euro – Eesti sisemajanduse koguproduktist. Aastas toob sektor Eestile maksutulu ligi 700 miljonit eurot, mis on võrdne haridus- ja teadusministeeriumi ühe aasta eelarvega.
EMPL toetab Eesti teaduse rahastamise tõstmist
11.12.2018
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit nõustub Eesti Teaduskoja avaldusega Eesti teaduse alarahastuse kohta, liidu hinnangul saab Eesti majanduslikult Euroopa Liidu toetustest iseseisvuda vaid ettevõtete ja teaduse koostöös suuremates tööstusharudes.
Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul on teaduse alarahastamine Eesti majandusele ja Eestile tervikuna oluliseks arengu takistajaks. “Metsa- ja puidusektor on üks Eesti suurimaid majandusharusid. Kahjuks ei ole Eesti ülikoolide võimekus metsa ja puidukasutuse teemadel teadust teha piisav, mis on põhjustatud ebapiisavast rahastusest,” ütles Välja pressiteate vahendusel.
Puidu väärindamine uuele tasemele
“Puit on taastuv loodusvara ja sellest saab teha väga paljusid tooteid, mida täna valmistatakse taastumatutest loodusvaradest. Tänu atmosfäärist süsiniku sidumise võimele on puidukasutusel oluline roll kliimamuutustega võitlemisel mis on välja toodud nii Pariisi kliimaleppes kui ka ÜRO IPCC aruandes. Põhjamaades on sellest lähtuvalt hakatud senisest veelgi aktiivsemalt uurima puidukasutuse innovaatilisi võimalusi, mille juures on olnud oluline roll lisaks ettevõtetele ka riiklikul eestvedamisel,” rääkis Välja.
Välja sõnul on oluline, et Eesti liiguks puidu väärindamisel kõrgematele astmetele. “Eesti on edukas puidu mehaanilisel väärindamisel – teeme oma puidust kvaliteetset mööblit, maju ja muid ehitusdetaile. Puitu saab väärindada aga ka keemiselt ja molekulaarselt ehk valmistada puidust pakendeid, komposiitmaterjale, viskoosi, aluskeemiat ja palju muud, et asendada täna nafta põhiseid materjale. See on suund, kuhu liigub teadus ja tööstus põhjamaades ja kuhu ka meie peaksime liikuma. Olulise valdkondliku arenguhüppe saavutamine käib aga ettevõtetele üksikult üle jõu ja eeldab riigi poolset eestvedamist.”
Välja sõnul on ettevõtete ja teaduse aktiivsem koostöö vältimatu ettevõtete edasise arengu saavutamiseks. “Ma loodan, et ülikoolide võimaluste paranemisel muutuvad innovatsioon ja arendustegevused koostöös ülikoolidega tavapäraseks ettevõtluse osaks. Sellest võidaks läbi maksutulu iga eestlane,” sõnas Välja.
Poliitika mõjutamiseks äsja loodud teadlaste rühmitus Eesti Teaduskoda soovib teaduse rahastuse tõstmist ning selget tegevuskava, vastasel juhul ei välista rühm ka proteste.
