Energiapuidu hind langeb, sest kohalik tarbimine pole kasvanud

02.07.2013

METSAMEES, Kristiina Hanga: Kui Eesti Energia otsustas möödunud aastal Narva elektrijaamades puidu põletamise lõpetada, tähendas see, et raidmete varumine Kirde regioonis tuli lõpetada ning sinna plaa­nitud küttepuidule uued ostjad leida. RMK-l jäi toona Narva kateldest n-ö õhku rippuma üle 100 000 kuupmeetri puitu, millele tänaseks on küll ostjad leitud, ent raskes seisus on energiapuidu turg ikkagi.

RMK puiduturustusosakonna juht Ulvar Kaubi märgib, et raskeks teeb turuolukorra eelkõige asjaolu, et kohalik tarbimine ei ole kasvanud ning hind langeb. Praeguseks on odava hinna tõttu kahanenud ka võimalus müüa energiapuitu piiri taha, mis sai abinõuks Narvast ülejäänud puidu realiseerimisel mullu sügisel ja tänavu aasta alguses. „Kuna kohalik tarbimine on samas mahus ning Narvat enam ei ole, on mingi osa energiapuidust ikka üle, sest tootmine toimub ju pidevalt,” osutab Kaubi.

Langenud on küll energiapuidu müügihind, aga mitte tootmiskulud ning müüjatel tuleb kogu aeg rehkendada, kas müük end üldse ära tasub. „Otsime energiapuidule turgu halbade variantide hulgast – kõrvutame kogu aeg kõige vähem halvemaid variante,” räägib Kaubi. „Peame mõtlema, kellele veame, et omadega ots-otsaga kokku tulla, sest igale poole ei ole mõtet viia.”

Mõistlik vahemaa ostja ja puidu asukoha vahel on kuni 70 kilomeetrit ehk siis ostja peaks asuma umbes 70 kilomeetri raadiuses. Tinglikult võib Eesti kaardi kümneid raadiusepalle täis joonistada, ja kui mõnes piirkonnas võib ühe ringi sees olla ka mitu ostjat, siis leidub ikka piirkondi, kus puitu on, aga ostjat 70 kilomeetri sees mitte. „Aga me ei saa ju küttepuitu metsa jätta, sest palgil on ostja olemas – raiume palgi ja realiseerime kiiresti, samuti paberipuidu, kuid küttepuit jääb lattu, sest ostjaid ei ole piisavalt,” räägib Kaubi.

Möödunud aasta viimase päeva seisuga moodustas kogu RMK puidulaost rohkem kui poole ehk 52% energiapuit, täpselt aasta varem oli energiapuidu osa laos 47%. „Ja seda hooli­mata sellest, et kütteperiood oli alanud,” märgib Kaubi. „Normaalne oleks, kui energiapuidu osakaal ei ületa kolmandikku kogu laoseisust.”

Tänavune pikk talv soosis metsaraiumist, töösse sai võtta pehmel pinnasel asuvaid lanke, kust aga valdavalt tuleb kehvema kvaliteediga materjal ning seetõttu ei ole õnnestunud laojääki kahandada. Kõige suurem on energiapuidu laojääk Ida-Viru-maal, samas aga on peaaegu kogu talvine laovaru realiseeritud Harju-, Rapla- ja Järvamaal.

Suurim kukkuja hakkpuit

Kui energiapuitu kasutusgrupiti vaadata, siis kõige rohkem on Kaubi sõnul langenud hakkpuidu hind (vt graafikut 1), sest lisaks ümarpuidu nõudluse vähenemisele mõjutab seda ka raidmete nõudluse vähenemine. „Kui ümarpuidule on võimalik otsida alternatiivseid kasutuskohti (vt graafikut 2), siis raidmetele peale kütteks hakkimise muid kohti pole. Kütte­puit ja raidmed summeerituna moodustavad suu­rema koguse, kui hakkpuidu ostjad on soovinud ja see on viinud hakkpuidu hinna kiiremini alla,” põhjendab Kaubi.

RMK on alates möödunud aasta lõpust peatanud raidmete varumise Kirde regiooni idapoolses osas, samuti osas Kagu regiooni maakondades, kus tasuva veokauguse ulatuses tarnekoht puudub.

Samuti on sellest ajast saadik ümber korraldatud hakkpuidu tootmine. „Selleks tuli saavutada hakkimisteenuse pakkujaga lepingu kuumahtude vähendamise kokkulepe ning hakkimise tehno­loogia muutmine,” selgitab Kaubi. „Kui Narva sai tarnida, siis toimus hakkimine suures osas RMK terminalis suurte mobiilsete hakkuritega, aga sügisel oli vaja need asendada teist tüüpi nn metsahakkuritega, millega saab hakkida metsatee ääres vahelaos.”

Jätkuvalt on Kaubi sõnul kõige pingelisem raidmete ja hakkpuidu müügiga. Kõigi kolme kaubagrupi hinnad on alates 2011. aasta suvest ühtlases ja aeglases languses. „Kuude lõikes võib olla kõikumisi üles-alla sõltuvalt üksikute tehingute hindadest, kuid trendijoon on olnud suunaga allapoole,” lausub Kaubi. Hinnalangus algas kohe, kui kohaliku energiatootmiseks sobiva toorme pakkumine jõudis nõudluse tipu tasemele ja ületas seda.

Omanikule suurt ei jää

Ka SA Erametsakeskus (EMK) puiduturu I kvartali ülevaade kinnitab, et küttepuidu hinnad on püsinud terve 2012. aasta madalal ja suurt paranemist pole toimunud ka käesoleva aasta esimese kvartali jooksul. EMK hinnaindeksi alusel on hind kvartalitaguse ajaga võrreldes küll 2,5% kasvanud, kuid on endiselt napilt üle 24 euro kuupmeetri eest. „Kui arvestada sellest maha kasvanud varumis- ja transpordikulud, on selge, et omanikule täna küttepuidu kasvata­misel suurt midagi ei jää. Aastataguse ajaga võrreldes on EMK hinnastatistika järgi küttepuit ligi 6% odavnenud,” nimetab analüüsi koostaja Heiki Hepner, OÜ-st Tark Mets. EMK hinna-statistika aluseks on keskühistule Eramets ette­võtete pakutud teatud sortimentide aritmeetilised keskmised lõpplaohinnad.

Riigimetsast müüdav küttepuit on esimese kvartaliga odavnenud ligi 8%, aastaga 16,5% ning maksis tänavu mais metsas vahelaos 20,52 eurot kuupmeeter. Kui müüjale on hind odav, siis ostjale kallis, see tõdemus on ajast aega kehtinud ja kehtib ka nüüd.

Räpina linna ettevõtte Revekor, mis muuhul­gas majandab ka linna hakkpuidul katlamaja, juhataja Vilja Kvetkovski ostab katlamajale hakkpuitu erasektorist, sest möödunud kevadel RMK oksjonil kujunenud 27-eurost hinda katla­maja laoplatsile veetava metsakuiva küttepuidu tihumeetri eest pidas ta liiga kalliks. „Haket on odavam osta,” põhjendab ta.

Ka ei pea ta sobivaks RMK müügistrateegiat -oksjonit. „Mina ostan vähempakkumiselt. Kui ma hakkan hinda pakkuma, tuleb puit mulle võib-olla kallim, kui minu küsimise peale oleks tulnud,” täheldab Kvetkovksi, kes hangib katla­majale kütet vähempakkumist välja kuulutades. „Kes vähem pakub, sellelt ostan,” lausub ta. Siiski märgib ta, et plaanib RMK oksjonist osa võtta ja oma pakkumise teha.

Kaubi sõnul on perspektiivis energiapuidule oodata stabiilsemat turgu, turule on tulnud mitmeid suuri kliente: Valka kombijaam, Helme graanulitehase kombijaam pluss laiendatud tootmine, Sillamäe Soojuselektrijaam. Samuti on neid veel lisandumas: Rakverre tuleb kaks kombijaama, Eestisse plaanitakse ehitada kaks-kolm pelletitehast, kaugküttekatlamajad võtavad hakkpuitu kasutusele jms. „See on võtmeks kohaliku püsiva nõudluse tekkele,” täheldab Kaubi.

Jaanipäevaks selgub ka, milliseks RMK turus­tatava energiapuidu müük edaspidi kujuneb, tulemas on pikaajalisi ja mahukaid lepinguid, viitab Kaubi.