Erametsaliidu juht: piirangud ei saa põhineda oletustel

mikk link

Viimased aastad kestnud metsadebatt meie ühiskonnas ei taha raugeda ning metsandusega seotud inimestel on tänaseks tõsine mure oma tööstusharu ja töökohtade pärast, kirjutab Mikk Link Päevalehes ilmunud arvamusloos.

Eriti murettekitav on asjaolu, et piiranguid soovitakse kehtestada lahmides, põhinedes vaid oletustel.

Absoluutsed riiklikud piirangud peaksid vaatama suuremat pilti ning võtma lisaks ökoloogilisele vaatele samaväärsena arvesse ka nende majanduslikku, kultuurilist ja sotsiaalset mõju. Mis saab meie maapiirkondadest, kui tuhanded inimesed jäävad kolmandikuks aastast sissetulekuta? Mida see tähendaks meie riigi regionaalsele arengule, kuid samuti ühiskonnas niigi aina teravamalt aset leidvale polariseerumisele? Kui kaua suudab maainimene vastu pidada olukorras, kus asjaarmastajate organisatsioonid võtavad maainimestelt õiguse oma kodule, oma maale, oma tööle ning sissetulekule?

Üks iga-aastastest teemadest, mida mõningate huvigruppide poolt tõstatatakse, on kevadine tööde piirang. Nõustume täielikult nendega, kes leiavad, et linde tuleb hoida ja neid pesitsuse ajal võimalikult vähe segada. Siiski tuleb võtta arvesse, et absoluutsed piirangud on ülimuslikud ja peaksid olema proportsionaalsed nende mõjuga. Totaalsete piirangute kehtestamisele peab eelnema keskkonnamõjude strateegiline hindamine, mille käigus hinnatakse lisaks looduskeskkonnale ka piirangute majandusliku ja sotsiaalset mõju. See aitaks võtta arvesse suuremat pilti ja asetada ühele kaalukausile hinnanguliselt 12 miljonist pesitsusest 60 tuhande teoreetiline ebaõnnestumine, teisele kaalukausile aga 35 tuhande metsatöötaja 2-3 kuuline palgata sundpuhkuse, hinnanguliselt 240 miljoni euro suuruse ekspordilanguse ja sellest kõigest tuleneva riigi maksutulu vähenemise. Arvan, et ainult töös olev metsanduse arengukava ning sellele koostatav KSH saab kõnealusele küsimusele vastuse anda.

Sellest tulenevalt pean totaalset raiepiirangu ideed põhjendamatuks, kuna:

  • Metsatöid saab teha võimalikult väikese häiringuga.
  • Rändlindude arvukuse muutumine sõltub paljudest erinevatest asjaoludest, milles teadlased ei ole siiani ühel meelel.
  • Keegi teine siin regioonis ei ole pidanud taolist totaalset piirangut vajalikuks.
  • Ei ole õiglane jätta kolmandikuks aastast töö ja sissetulekuta maal elavad inimesed.
  • Täiendavad piirangud on probleemiks väikemetsaomanikele.

Loe pikemalt Eesti Päevalehest.

0Shares