Sakala: erametsaliit sunnib küttidel püssi palge

 

 SAKALA, Üllar Priks: Järgmise nädala lõpul algab põdrajahi hooaeg, aga Viljandimaa jahindusnõukogus pole küttimiskvoodis kokkulepet saavutatud. Kui era­metsaliit eeldab põhjalikumat kõmmutamist, siis kütid sooviksid astuda väikeste ja ettevaatlike sammudega. Viljandimaa jahimeeste liidu juhatuse esimehe Mart Tasase sõnul on põdraküttimise limiit määramata sel põhjusel, et era­metsaliit lihtsalt ei jäta jonni.

«Jahihooaeg algab 15. septembril. Asi pole pelgalt selles, kes tahab lasta rohkem, kes vähem. Viljandi jahimehed tahtsid rohkem põtru lasta juba viis aastat tagasi, siis ei lubanud riik seda teha,» meenutas Tasane.

Tema andmeil on viimastel aastatel küttimise limiit niigi suurenenud. «See tähendab, et on kütitud rohkem põdralehmasid, mis omakorda tähendab seda, et sündimus on väiksem. Meie statistika räägib väga selget keelt, et tegelikult ei tea põtrade täpset arvu mitte keegi — ei jahimehed ega riik.»

Kui palju põtru on?

Mart Tasase ütlemist mööda arvas riik veel mõni aasta tagasi Eesti metsades elavat 12 500 — 13 000 põtra.

«Praegu käivad jutud mingitest väga suurtest arvudest. See näitab, et tegelikult täit selgust ei ole,» kõneles Tasane ning rõhutas, et sellises olukorras pole mõistlik hakata igaks juhuks suurel hulgal põtru küttima. «Lihtsam on alustada tasa ja targu.»

Viljandi jahimeeste liidu juhatus kavatseb põtrade arvu kahandada viie aastaga. «Jahimehed ise tahtsid maakonnas küttida 480 põtra, nende esindajad nõukogus pakkusid arvuks 602 pluss kümme protsenti, kui probleemid piirkonnas jätkuvad, erametsaliit soovib küttida aga 700—750 põtra,» loetles jahimeeste juht.

Tema arvates ületab viimati nimetatud pakkumine mõistlikuks peetavat arvu väga suurelt. «Lihtne on minna ja see arv täis küttida, aga mis saab järgmisel aastal? Kas siis üldse on enam kedagi jahtida?» oli ta mures.

Praegu on Tasase sõnul Eestis 6,4 põtra tuhande hektari kohta. Jahimeeste hinnangul võiks maakonnas see näitaja olla 5, erametsaliidu arvates aga kõigest 4.

Tasane pole nõus väitega, et sedasi pidurdatakse metsakultuuride hävingut.

«Võib ju öelda, et vähem isendeid ei jõua palju süüa, aga mõnikord on seal männinoorendikus ainult üks põder, kes kogu kahju tekitab,» rääkis ta.

Erametsaliidu väitega, justkui oleks põdrakahjustusi Viljandimaal väga palju, Tasane ei nõustu. Tema andmeil on maakonnas keskkonnateenistusele laekunud ainult üks ametlik metsakahjustuse teade. «Kuidas saab olla meeletult põdra tekitatud kahjustusi, kui statistilised arvud seda ei näita?» oli ta hämmingus ning sõnas, et tegelikkuses peaksid jahimehed ja maaomanikud olema koostööpartnerid.

Ühist keelt ei leita

Jahindusnõukogus on kaheksa inimest ning Mart Tasase andmetel jõudsid viimasel koosistumisel neist ühele meelele seitse: kolm jahimeest, kaks riigiametnikku ja kaks maaomanikku. «Ainuke, kes vastu punnis, oli erametsaliit. Ma ei suuda mõista, millele nad tuginevad, kui riigil selliseid andmeid pole,» rääkis Tasane.

Tema sõnutsi on jahimehed nõus põtrade arvukust vähendama, aga mitte nii järsult. «Looduses ei saa kõike sedasi paugust teha. Kui vähendada põdra arvukust, siis hakkab kindlasti ka mõne teise looma arvukus langema,» põhjendas Tasane jahimeeste seisukohta.

Kommentaar:

Tugineme ulukispetsialistide arvutustele

Keskkonnaagentuuri ulukiseireosakond on tõdenud, et väga täpset põtrade arvukust polegi võimalik teada saada. Küll aga saab hinnata arvukust teatud veaga ning jälgida muutusi asurkonnas.

Viljandimaa kohta on teada, et viimastel aastatel on asurkond võrreldes 2010. aastaga suurenenud 5 protsenti. Sel ajavahemikul on küttimine suurenenud 339 isendilt 481 isendini. See tähendab, et suurenenud küttimise tingimustes, millele lisanduvad loomulik suremus ja kisklus, on põtrade arvukus endiselt kasvanud. Lisaks on ulukiseireosakond leidnud, et põdrarohkuse indeks on kerkinud. Seega on arvukus varasemate aastatega võrreldes Viljandimaal endiselt tõusutrendis. Põhjalikus, 82 lehekülge pikas aruandes tuuakse välja ka see, et Hiiu-, Pärnu- ja Viljandimaa on olnud männinoorendike kahjustuste poolest esirinnas juba kolm viimast aastat. Küttimisettepanekud, millest ka erametsaliit on lähtunud, tulenevadki konkreetsest riiklikust dokumendist.
Muu hulgas valmistati selles dokumendis kogu Eestile ette neli näitlikku küttimiskvoodi varianti kogumahus 6000, 6500, 7000 või 7500 põtra. Kõik variandid ületavad märgatavalt eelmise aasta maksimumi, mis oli 5350, ning käesoleva aasta jahiühenduste küttimissoovi, mis on umbes 5500 isendit.

Ulukiseireosakonna spetsialistid rõhutavad, et tänavuse küttimise eesmärk on viia põdra asustustihedus metsanduse seisukohast märksa mõõdukamaks, tagades sealjuures asurkonna soodsa struktuuri säilimine. Erametsaliit on teinud küttimisettepaneku Viljandimaale lähtuvalt keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonna kvootidest 2—4, võttes arvesse arvukuse viimaste aastate trende, prognoose ning kahjustuste ulatuse muutu. Era­metsaliit tugineb ulukispetsialistide arvutustele.

Regina Hansen

Eesti erametsaliidu kommunikatsioonispetsialist
 

 

0Shares