Ettevaatust, noored põdrad teel!

Eramets, põder

Peatselt saabuv poegimisaeg ajab mullu sündinud põdramullikad liikvele, kirjutab Tartu Postimees. Liikluses tasub olla tavalisest veelgi tähelepanelikum.

Põdrad poegivad aprilli lõpus, mais ning isegi juuni alguses. Mõned päevad enne uute poegade ilmaletulekut saadab ema mullu sündinud mullikad minema ehk algab noorte põtrade hajumisränne. «Nii nagu kõik noored loomad, ja ka inimesed, on noored põdrad ettearvamatud ja tormakad,» ütles keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja.​

Seega peaksid autojuhid arvestama, et teedele ja linnagi võib sattuda rohkem uljaid põtru. Igal aastal satub linna mõni metsloom, kes end ise vigastab või šoki tagajärjel sureb. Ka liikluses saab palju põtru otsa: möödunud aasta esimesel kümnel kuul hukkus politsei andmetel neid autorataste all 103. Võib olla kindel, et hukkunud loomade arv oli suurem, sest igast õnnetusest korrakaitsjaid ei teavitata.

Jaht septembris

Põdrajaht algab septembri keskel ning kestab kolm kuud. Maakondlikud jahindusnõukogud leppisid keskkonnaagentuuri ja jahimeeste ettepanekutele tuginedes kokku möödunud hooaja põtrade küttimismahu – 6587 isendit. Eesti metsades elas 2018. aasta lõpus ligi 13 000 põtra, küttimismaht oli umbes pool põtrade talvisest koguarvust. Seejuures tuleb tähele panna, et kevadel sünnib asurkonda juurde umbes 6000 vasikat. Põdralehm toob tavaliselt ilmale üks või kaks vasikat, aga igal aastal sünnib ühele emale ka kolm või isegi neli poega.

Põdralehmad on tiined juba jahihooaja alguseks, aga Veeroja sõnul ei ole võimalik jahihooaega rihtida loomadele sobivamaks. Sügisel püüavad jahimehedki põdralehma vasika juurest mitte ära küttida. «Kevadel sünnivad pojad, suvel on nad veel liiga noored, et ilma põdralehmata hakkama saada, ning sügisel algabki jahihooaeg,» selgitas ta.

Nii nagu kõik noored loomad, ja ka inimesed, on noored põdrad ettearvamatud ja tormakad, ütles Rauno Veeroja

Ka ei saa põtru jätta küttimata, sest suure arvukuse tõttu teevad nad metsades üsna palju kahju. «Kuna praegu on raiemahud üsna suured, siis raielankidel looduslikult kasvama hakkav ja inimese istutatud noor mets on põtradele rikkalik söögilaud,» rääkis Veeroja.

Loe pikemalt Tartu Postimehest.

0Shares