Euroopa Komisjon toetas Fortumi biojaama ehitust
28.07.2014
PÄRNU POSTIMEES, Martin Laine:
Euroopa Komisjon otsustas jagada miljard eurot Euroopa kliimamuutusi vähendavatele projektidele. Üks toetusesaaja on Fortumi projekt ehitada Pärnusse jaam bioõli tootmiseks. Toetusotsusega saab Fortum Euroopa investeerimisfondilt 6,9 miljonit eurot.
Projekti pressiteates on aga kirjas, et jaama planeeritav maksumus on lausa 30 miljonit eurot.
Fortum Eesti ASi juhatuse esimees Margo Külaots sõnas, et on toetusega kahtlemata rahul. Küsimusele, kust tuleb ülejäänud raha, vastas Külaots: “Ülejäänud raha tuleb meilt endilt.”
Fortum plaanib ehitada bioõli tehase Pärnu Niidu tänavale praeguse elektrijaama lähedusse, sest õlitootmise tehnoloogia vajab soojusenergiat.
“Nii saame ära kasutada olemasoleva jaama, kasutamata soojusenergiat suveperioodil, kui linn kütmist ei vaja,” seletas Külaots. Ühesõnaga on sellisel meetodil võimalik “salvestada” jaamas toodetav soojus vedelkütusena.
Kuigi detailplaneeringute ja maakasutuse plaanidega Fortum tegeleb, mahuks Külaotsa sõnade järgi jaam firma enda krundilegi. Külaots rääkis, et kuna jaam rajatakse väljakujunenud tööstuspiirkonda, siis müra ja keskkonnamuresid rajatis esile kutsuda ei tohiks. “Küll aga suureneb liikluskoormus tööstuspiirkonnas,” sõnas ta.
Tulevases jaamas hakkab Fortum puidumaterjalist loodussõbralikult õli tootma. Külaotsa sõnul kasutab Fortum nii ära vähemväärtusliku biomassi. Kasutada saaks nii hakkepuitu kui ka väheväärtuslikku võsa. Õhusaaste vastu aitab asjaolu, et tekkinud kõrvalproduktid põletataks katlas täielikult.
“Metsavarudega oleme kahtlemata arvestanud,” ütles Fortumi juhatuse esimees. Ta lisas, et Pärnumaa on Eesti üks metsarikkamaid piirkondi ja uuringutest selgub, et Eestis on puiduvarud jaama jaoks piisavad. Olgugi et jaam nõuab töötamiseks kolmandiku võrra suuremat puidutarbimist võrreldes praegusega.
Õlitootmise jaama rajamine tavainimese energiatarbimist ei mõjuta ega muuda soojahinda. Nimelt müüks Euroopa Nõukogu esitatud plaanide kohaselt Fortum õli Skandinaaviasse.
Pärnakatele võib kasu tuua asjaolu, et jaama ja sellega seotud puidutootmise ja transpordiga tulevad siia uued töökohad ja lisainvesteeringudki.
Külaots rääkis, et edasiarenduste korral võib isegi toota jaama tehnoloogiaga mootorikütust. “Nii oleks võimalik kasutada Pärnus toodetud biokütust ehk autodeski,” arvas ta. Sellise tehnoloogia jaoks aga arendustööd alles käivad.
Külaotsa sõnutsi hakatakse jaamas kasutama uudset tehnoloogiat, mille kohta mujal maailmas näiteid tuua polegi. “Meie tehnoloogia sai eelmise aasta septembris New Yorgis rahvusvahelise tunnustuse osaliseks, kui sai rohelise energia uuenduslikkuse eest eriauhinna,” sõnas ta. Samasuguse tehnoloogiaga jaama avas Fortum eelmisel aastal Soomes.
Kui investeerimisplaanid saavad rohelise tule, valmib uus pürolüüsijaam 2016. aasta jaanuaris. Investeerimisplaanidega üritab Fortum lõpule jõuda selle aasta lõpul.
Euroopa kliimameetmete volinik Connie Hedegaard on rääkinud, et toetatud projektid aitavad kaitsta kliimat ja vähendada kulutusi energiale.
Miljard eurot, mille komisjon välja jagas, toob Hedegaardi kinnitusel endaga kaasa veel 900 miljonit eurot erainvesteeringuid. Niimoodi investeeritakse kliimasõbralikku tehnoloogiasse Euroopas peaaegu kaks miljardit eurot, vahendas ERR. Peale Pärnu jaama sai 25 miljonit eurot toetust projekt Lääne-Virumaal.
