Hakkas kehtima uus jahiseadus

03.06.2013

MAALEHT, Metsaleht: Hetkel on päevakorral maakondlike jahindusnõukogude nimetamine.

Vahetult pärast seda, kui Riigikogu uue jahiseaduse vastu võttis, avaldasid nii jahimeeste kui ka maaomanike pool, et nad ei ole seaduseteksti kõikide punktidega rahul. Kuid siis kuulutas president seaduse välja.

“Kutsun teid kõiki üles tihedale koostööle nii üksteisega kui omanikega,” kirjutas Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust seltsi kodulehel. “Praegu on oluline, et me käituksime targalt ja mõistlikult, et uue seaduse rakendamine mööduks võimalikult väikese valuga ja et tulemus oleks võimalikult hea meie ühise asja – jahinduse arendamisel.”

Üleskutse koostööle esitas ka Eesti Erametsaliit, kes pärast seaduse vastuvõtmist pressiteatega selgitas oma seisukohti uue seaduse asjus. “Liit kutsub maaomanikke ja jahimehi koostööle ning on kindel, et loodavates maakondlikes jahindusnõukogudes leitakse ühiselt parimad lahendused,” oli teates.

See nädal kujuneski jahindusnõukogude nimetamise nädalaks. Tegu on piirkondlike kogudega, kus esindatud nii jahimehed, maaomanikud kui ka riik, ning mis kohalikus jahinduselus uue seadusega tähtsa rolli saavad. Jahindusnõukogude koosseisu kinnitab keskkonnaamet.

Põhilised muudatused

Uue jahiseaduse teksti leiab Riigi Teatajast (www.riigiteataja.ee), peamisi muudatusi selgitab põhjalikult oma kodulehel keskkonnaministeerium (www.envir.ee). Sealtsamast, pealkirja all “Korduma kippuvad küsimused”, leiab hulgaliselt nüansside selgitusi.

Põhiline muudatus nii maaomanikele kui jahimeestele on ministeeriumi järgi see, et nüüd on olemas seaduslik alus jahindusorganisatsiooni ja maaomaniku kokkuleppele, millistel tingimustel ja kuidas just maaomaniku maal jahti peetakse.

Kokkuleppe tähtis osa on, kuidas jahiloomade tekitatavat kahju ennetatakse ja tekkinud kahju kompenseeritakse.

Ministeerium oma selgitustes rõhutab järgmist.

– Kui mingil põhjusel ei ole võimalik lepinguid sõlmida (seda pigem erandolukorraks peetakse), saavad maaomanikud nõuda jahiseltsilt kahjude osalist kompenseerimist kuni 100 €/ha keskkonnaministri kinnitatud metoodika alusel. Kompensatsiooni küsimise õigus tekib omanikul vaid siis, kui ta on jahiseltsi võimalikest kahjustuskohtadest enne teavitanud.

– Uue seadusega tekib maaomanikel võimalus jahipiirkonna kasutaja välja vahetada, kui seda nõuavad omanikud, kellele kuulub vähemalt 51% jahipiirkonna jahimaa kinnisasjadest ja pindalast.

– Karu, hunt, metssiga, põder, hirv, metskits ja ilves on loomad, kelle küttimiseks peab olema moodustatud jahipiirkond. Ülejäänud loomadele (väikeulukitele) võivad oma maaomandi piires jahti korraldada omanikud ise. Kui neil selleks huvi pole, saavad seda teha jahipiirkonna kasutajad.

– Senised jahipiirkonnad säilivad ja nende seniste kasutajate kasutusõiguse lubasid pikendatakse 10 aastaks.

– Suurulukite küttimise korraldamiseks vajalik jahipiirkond peab olema vähemalt 5000 ha. Sõraliste küttimise mahud lepitakse kokku jahindusnõukogus, arvestades riikliku seire soovitusi. Suurkiskjate küttimise mahud määrab riik.

Mida teeb RMK?

Jahiseaduse valmimise kestel tekitas jahimeestes muu hulgas pinget kartus, et riigimetsa majandaja RMK hakkab maa jahindusliku kasutamise eest nõudma renditasu.

Nüüd on RMK teatanud, et sõlmib uue seaduse jõustumisel kõigi jahiühendustega, kes riigimaad kasutavad, lepingu, et riigimetsa jahinduslik kasutamine on jahiühendustele tasuta, ent hüvitada tuleb tekkinud olulised ulukikahjud.

Oluliseks ulukikahjuks loetakse RMK jahinduse peaspetsialisti Kalev Männiste sõnul kahjustust, mis pole alles jätnud nii palju terveid puid, et allesjäänuid metsaks lugeda. Männiste järgi tekib jahiühendusel kohustus hüvitada vaid need otsesed kulud, mida RMK peab kahjustuskohas tegema.

“Alternatiivina võivad jahipiirkonna kasutaja ja RMK kokku leppida ka kahjustuste likvideerimise muul viisil, näiteks kahjustatud puude asendus uutega,” märkis Männiste.

Ulukikahjustuste ennetamiseks lubab RMK ise istutada riigimetsa suurema istutustihedusega metsakultuurid.

Jahipiirkonna kasutajaid teavitatakse kõikidest olulistest ulukikahjustustest ja metsakaitseekspertiisi tulemusest.

Kuidas metsaomanik end uue jahiseaduse valguses tunneb? “Minu arvates on uus seadus parem kui senine,” nentis Hiiumaa metsaomanik Merike Klein, kes rõhutas just lepingu tähtsust – leping võimaldab kindlaks määrata reeglid, mille alusel edaspidine suhtlemine käima hakkab.

“Nii on jahimeestel ka teatud kohustused, ja suhted on konkreetsemad,” ütles Klein.

Leping on kasulik

Ta pidas tähtsaks ka maakondlikke jahindusnõukogusid, mis võimaldavad paremat ja operatiivsemat infovahetust ning tegutsemist.

“Usun, et asjaajamine muutub lihtsamaks. Eks ulukikahjustusi ikka on, aga igal konkreetsel juhul saab siis vaadata, mida ette võtta,” arutles Merike Klein, loetledes, et teatud juhtudel võib abinõuks olla repellent või ulukiaed või hoopis see, et jahimehed saavad konkreetses piirkonnas küttimislubasid juurde. On kohti, kus muu ei aitagi, kui vaid ulukite arvukuse vähendamine.

Merike Klein ütles, et seni tal jahimeestega lepingut pole olnud, keegi ei ole seda pakkunud ja ka tal endal pole suurt huvi olnud seda sõlmida.

“Nüüd on see huvi mul olemas,” ütles ta. “Erilist renditasu ma küsida ei kavatse – ulukeid on tõesti palju, aga jahimehed peavad ka elada saama. Rahast tähtsamaks pean, et jahimees, kes peab jahti võõral maal, arvestaks maaomanikuga.”

Ta lisas, et peale muu saaks maaomanikud jahimeestega sõlmitavates lepingutes kokku leppida näiteks selle, kui kaugel elamutest jahti peetakse. “Olen kuulnud, et sellega on mõnel pool probleeme,” nentis Klein.

VARUVARIANT

Uus fond

– Maaomanike erandlike kompensatsiooninõuete rahuldamiseks moodustavad jahimeeste organisatsioonid reservfondi.

– Reservfondist tehtud makseid toetab riik Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu, kuid mitte suuremas mahus kui jahimeestelt riigieelarvesse laekunud aastamaks.

– Jahimeeste senine jahipiirkonna kasutamise tasu asendub jahimehe aastamaksuga, mis on aasta kohta 10 eurot.

Allikas: keskkonnaministeerium