Hakkepuidu kasutamine järjest kasvab

ÄRIPÄEV ONLINE, Ketlin Rauk: Hakkepuidu kasutamine on aasta-aastalt üha kasvanud, ent nüüd on tekkinud tõsised müügiprobleemid raiejäätmete müügivõimalusega – seda seoses Narva elektrijaamade otsusega lõpetada hakkpuidust taastuvenergia tootmine.

RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi sõnul alustas RMK regulaarselt hakkpuidu tootmist 2009. aasta suvel ning on jätkanud sellega kuni käesoleva ajani.

“Hakkpuidu tootmiseks sobib igasugune puit, kuid eelkõige oleme huvitatud raiega kaasnevate raidmete hakkimisest,” selgitab ta. “Raidmetega pea võrdses mahus tekib sobivat materjali metsaparandustööde käigus, kui on vaja metsateede ääri ja kraavide kaldaid puhastada.”

Kaubi lisab, et sealt saadavat materjali nimetame laasimata tüvesteks. Tema sõnul on viimaste aastate jooksul kohalik hakkpuidu nõudlus kasvanud, kuid pakkumised on olnud veelgi suuremad ja see on avaldanud survet hakkpuidu hinnale. “Suure pakkumise taga on suhteliselt kehv kütte- ja paberipuidu nõudlus, mistõttu osa sellest materjalist on samuti ära hakitud,” kinnitab Kaubi. “Ümarpuitu on lihtsam hakkida ja kvaliteeti parem tagada, kui metsatee ääres virnas olevate raidmete või tüvestega võrrelda.”

RMK plaanib käesoleval aastal toota üle 200 tuhande kuupmeetri hakkpuitu, mis on vähem kui möödunud aastal. “Kõikides Eesti piirkondades ei ole hakkpuidule veel turgu ja seetõttu igal pool me raidmeid kokku ei korja, kuid oleme niiöelda valmis oma tegevust laiendama, kui suudame tootmise jätkamiseks vajalikud müügitingimused kokku leppida,” märgib Kaubi. “Metsaraie ja raidmete tootmine on protsessina selliselt välja kujundatud, et tagada hakkpuidule nõutud kvaliteet.” Näiteks ei sobi kokkuveotraktori teele kuhjatud oksad, mistõttu tuleb hakkimiseks kogutavad oksad raielangil panna väikestesse aunadesse kuivama ning alles peale suve möödumist veetakse need traktoriga tee äärde. “Kokkuveo käigus pudenevad siis okkad maha ja saame kvaliteetse toorme,” ütleb ta.

AS Repo Vabrikud juhataja Tiit Kolk märgib, et peale küttepuidu põletamise lõpetamist Narvas on selle hind langenud umbes 15% ja seda on nüüd piisavalt nii kohalikele katlamajadele kui ka tööstusele – seda vaatamata asjaolule, et uusi puiduhakkel katlamaju on Eestis viimastel aastatel KIKi toel rajatud ja rajamisel üle neljakümne. “Küttepuidu hind on langenud tasemele, millisel on seda võimalik sadamas kokku osta ja eksportida,” ütles Kolk. “Eksport ongi käivitunud, edasi hind enam ei lange, saabunud on tasakaal.” Ta lisab, et hinnalangus peaks kajastuma ka soojusenergia hindades, tarbijad võiksid siin olla tähelepanelikud ja soojatootja käitumist jälgida. Oma osa mängib tema sõnul ka soojem talv, mistõttu on küttepuidu kulu väiksem kui möödunud ja ülemöödunud aastal. Seetõttu on küttepuitu praegu raske siseturul müüa, aga kerge osta. “Meie ettevõttele on selline olukord kahtlemata soodne,” kinnitab Kolk. “Võtame juurde inimesi ja suurendame tootmismahtu.”

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Taavi Ehrpais tõdes, et hakkepuidu kasutamine on siiani aasta aastalt suurenenud, kuid sellel aastal on seoses Narva jaamadega tekkinud tõsised probleemid raiejäätmete müügivõimalustega.

“Pakkumine ületab hetkel selgelt nõudlust ja metsaomanikud on hakanud järjest enam raiejäätmeid metsa jätma,” tõdeb ta. “Ka mina olen loobunud okaspuu raiejäätmete varumisest ja samuti kaalun järjest rohkem, kui kaugelt tasub veel kokkuvedu ära.”

Ehrpais räägib, et kui veel mõni aasta tagasi oli metsas lubatud eriotstarbeline diisel ja võsa ning raiejäätmete hind oli kõrgem, siis oli võimalus ka metsaomanikul sellest ärist midagi teenida. “Täna on ülestöötamise ja kokkuveo hinnad tõusnud ja puistekuupmeetri hind vähenenud,” kinnitab ta. “Metsaomaniku rõõmuks on jäänud ainult puhtad kraavid ja raielangid, mis on muidugi tore, aga märkimisväärset tulukust see tegevus täna ei tekita.”

Tema sõnul tekib täna väheväärtusliku puidu kasutamisest kasum vaid koostootmisjaamade omanikele, kuna toetust makstakse ainult neile. Kohalik katlamaja, mis samuti kasutab hakkepuitu, mingit toetust täna kahjuks ei saa. “Palju õiglasem oleks toetada hoopis väheväärtusliku puu metsast välja toomist,” leiab Ehrpais. “See motiveeriks metsaomanike tegema rohkem hooldusraiet ja võimaldaks suurendada veelgi hakkepuidu tootmist.” Ta lisab, et selle tulemusel muutuks küttepuu odavamaks ka inimestele, kes oma tuba puudega kütavad.

0Shares