Hakkpuit kogub populaarsust
28.02.2014
Sillamäe SEJ viis esimese põlevkivikatla biokütusele
Sillamäe Soojuselektrijaam renoveeris neljast põlevkivikatlast ühe hakkpuidule ja plaanib sama teha veel teisegi katlaga.
Sillamäe SEJ nõukogu esimehe Tiit Vähi sõnul on uute innovaatiliste lahenduste otsimine aja nõue. “Me peame rakendama uusi energiaallikaid, tehnoloogiaid ja kütuseid, et energeetikamaailmas edukalt tegutseda. Hakkpuidule üleminek oli vajalik, ilma selleta Sillamäe Soojuselektrijaam keskkonnanõuete pärast varsti enam ei oleks tegutsenud,” lisas ta.
“Esimese katla, mille võimsus on 26 MW, investeeringu suurus oli 4,2 miljonit eurot, sellega mindi üle keevkiht-tehnoloogiale ja ehitati välja hakkpuidu ja turba vastuvõtu ning etteande seadmed, katla automaatika juhtimissüsteemid ja kasutati ära Skandinaavia teadmised ja võimalused,” räägib elektrijaamajuhatuse liige Ago Silde.
Põhjanaabrite kogemus. Katla ümberehitamiseks leidis Sillamäe SEJ partneri Soomest – Rantotek Oy, kelle hooleks jäi projekteerimine. “Soomes on üle 70 tolmpõletamiskatla viidud üle keevkiht-teh-noloogiale,” sõnas Silde. “Üleviimise periood oli Soomes 1990ndad, täna on lisaks üleviimisele ehitatud uusi keevkihttehnoloogial katlaid, seega kogemus ei ole meist kaugel, ainult teisel pool Soome lahte,” lisas Silde.
Teise katla renoveerimine tuleb odavam, umbes 2,5 miljonit eurot, kuna hakkpuidu ja turba vastuvõtt on juba olemas. Ümber ehitati ettenägelikult, et rajatavad seadmed oleksid kasutatavad ter-viklahendusele (mitte üksikseadmele) nagu tuhaärastus, keevkihi jaoks vajalikud liiva etteande seadmed (hõljuva keevkihi padi on kvartsliiv), automaatika-, elektrivarustuse jajuhtimisseadmed. Nende muutustega on Sillamäe SEJ vastavuses karmistuvate kesk-konnanõuetega.
Uus lahendus hoiab kulusid kokku. Loetledes kasusid, mida üleminek hakkpuidule annab, märgib Silde mitmeid plusse.
“Esiteks, rahaline külg -põlevkivi põletamiseks peab elektrijaam ostma CO2 saaste-kvooti ja maksma suuri kesk-konnatasusid, hakkpuidu jaoks ei pea. Kuna elektrijaam on ka Sillamäe linna soojatootja, siis väljendub see soojusenergia odavamas MWh hinnas. Sillamäel on see 50,50 eurot käibemaksuta, mis on odavuselt viies-kuues hind Eestis. Otsisime tarbijale odavamat lahendust. Võrdluseks: kui oleksime läinud üle gaasile, oleks Sillamäe soojahind olnud Eesti keskmisest kindlasti kõrgemal,” rääkis Silde.
Teiseks, keskkonnamõjud. “Keevkihttehnoloogial põleb kütus paarsada kraadi madalamal temperatuuril kui tolm-põletuskateldes, millega paiskub atmosfääri vähem SO2 ja NOx heitmeid. Samuti on kordades vähem lendosakesi ehk tolmu,” lisab Silde.
Kolmandaks, kohaliku toorme ärakasutamine – segametsa hakkpuit on Eesti päritolu, samuti saekaatrijäätmed. “Kontrollime kütuse kvaliteeti, põhiliselt ise hakime, sõltudes niiviisi vähem kõrvalistest asjaoludest,” kirjeldab Silde. Elektrijaam võtab vastu ka juba hakitud puitu.
Sillamäe sadama lähedus võimaldaks hakkpuitu vajadusel ka sisse tuua. Tiit Vähi sõnul asub Sillamäe SEJ väga heas kohas, 1 km raadiuses Eesti kõige idapoolsemast kaubakaist.
“Oleme planeerinud perspektiivseid kütusetarneid sadama laienevaid võimalusi arvestades – laevadega mistahes maailma punktist. Kus on parimate näitajatega kütus, sealt ka toome. Mitte ühelgi Eesti elektrijaamal ei ole õue peal rahvusvahelist sadamat!” lisab Vähi.
Ühena esimestest hakkpuitu kasutama. Vanemad jaamad nagu ka Sillamäe said taastuvenergia kasutamise toetust 2012. aastani. Uued ehitatavad jaamad saavad toetust 12 aastat alates käivitamisest.
“Võime öelda, et olime puiduhakke kasutamisel esimeste seas,” räägib Silde. “TTÜ tegi uuringud 2009. aastal ja samal aastal juba lisasime põlevkivile umbes 15% saepuru ja freesturvast.” Optimaalne on 25-45protsendilise niiskussisaldusega puit, sest täiesti kuiv hakitud puit võib katlas plahvatada. Keevkihttehnoloogia võimaldab kasutada ära erinevaid kütuseid nagu puidujäätmed, puukoor, paberi tootmisjäätmed, reoveesetted, biomass, muud jäätmed.
“Tehnoloogiliselt käib hakkpuidul töötava katla töö nii, et käivitamisel köetakse see soojaks põlevkiviõliga,” kirjeldab elektrijaama tootmisdirektor Arkadi Kislitsõn. “Töörežiimis lisatakse hakkpuidule umbes 10% turvast, mis vähendab pigi tekkimist. Turvas läheb samas CO2 saastekvoodi alla, mistõttu seda tuleks põletada võimalikult vähe. Katlast tuleva auru kasutavad ära kaks 6-megavatist elektrigeneraatorit. Lisaks on meil autonoomne 6+6megavatine kombijaam.”
“Kombijaam tasub ennast ära siis, kui ka suveperioodil säilib soojusenergia nõudlus,” selgitab Vähi. “Pideva nõudluse garanteerib Molycorp Silmet AS, millel on vaja tehnoloogilist auru. Sillamäel on tugev tööstusklaster, kus on sadam, elektri ja soojuse koostootmine, suur keemiatööstuse ettevõte ja teised tootmisettevõtted.”
Elekter on hinnas. “Tegeleme ka elektri kaubandusega,” selgitab Silde. “Meil on kliendid üle Eesti ja me müüme ligikaudu kolm korda rohkem elektrit, kui meil on tootmisvõimsusi, ja vahe ostame elektribörsilt. Eelmise aasta juuni, kui börsihinnad olid üllatuslikult aasta kõrgeimad, oli elektrimüüjatele ja -ostjatele ikka paras šokk. Soovime oma elektritoodangut suurendada, et parandada varustuskindlust ja teenindada sadama kasvavat klientide hulka.”
Loo tegemise ajal detsembris oli väljas 6-7 kraadi sooja, mis elektri- ja soojusetootjat ei rõõmustanud. Vajalik võimsus karmiks talveks on Sillamäel igatahes olemas.
Mis on mis
Sillamäe SEJ
põhitegevus elektri- ja soojusenergia tootmine omanik 50% Silmet Grupp
elektriline võimsus
18 MW, sellest kombijaam 6 MW
soojuslik võimsus
97 MW
aurutootlus 140 t/h,
temperatuuril 420° C, rõhul 42 bar
katelde koguarv 4
biokütus kasutusel aastast 2009, biokütusele viidud katlaid 1, 2015. aastaks 2
muud tegevusalad: vesi ja kanalisatsioon (võrgupiirkond 60 km), maagaasiga varustamine (võrgupiirkond 1 km), elektrikaubandus üle Eesti, Sillamäe sadama ja terminalide taristu arendamine.
Allikas: Mati Feldmann, Äripäev (Tööstus)
