Hakkur tükeldab võsa soojuseks
07.08.2013
PÄRNU POSTIMEES, Silvia Paluoja: Paarikümne meetri pikkune rekka pöörab hirmkitsal metsateel ringi ja tagurdab, sabaots ees, hakkurini, mis kohe hiiglaslikku võsavirna hammustama hakkab.
Poole tunni pärast on veokast värsket hakkpuitu täis ja veok kohale manööverdamisega võrreldes tonne raskem. Paarsada meetrit vihmaporist pinnaseteed, siis juba kindlam kruuskattega tee rataste all, pöörab auto Pärnu suunas. Asemele tagurdab järgmine koormaveok ja hakkur hakkab võsa taas rahaks tükeldama.
Võsa ja metsa ülestöötamise jäätmed on väärt tooraine soojamajandajatele, koostootmisjaamadele Pärnus, Tartus, Tallinnas. Hakkpuiduks sobiva materjali müügist kõlisevad mündid metsa- ja maaomaniku kukrusse ning kokkuvõttes võidame kõik, sest võsastuv maastik ei paku ju kellelegi silmailu.
Tootsi Turba uus pale
Koostootmisjaamade suurimaid hakkpuiduga varustajaid on endine briketihiid AS Tootsi Turvas, mis kasvu- ja tükkturba kõrval on teinud rõhuasetuse hakkpuidule kui biokütusele. Esialgu raskustega, nagu tunnistab ettevõtte puidudivisjoni juht Jaak Raid.
“Tootsi Turbal oli raske alustada hakkpuidu ostmisega, esimesel suvel kaks aastat tagasi tuli seletada, et meie firmat ei pandud kinni, me ei ole pankrotis, lõppes vaid briketi tootmine,” seletab Jaak Raid.
AS Krediidiinfo andmeil 2012. aasta edukaimaks Eesti ettevõtteks nimetatud firma on paari aastaga hakkpuiduturul kanna kinnitanud. Tooret ostetakse põhiliselt kodumaakonnast, aga ka Viljandi-, Lääne-, Rapla- ja Harjumaalt. Põhilised kliendid on Pärnu ja Tartu Fortum ning Väo Hake ehk Tallinna elektrijaam. Päevane vajadus on kümme koormat, see tähendab 900 kanti iga päev. Ühe koormatäie hakkpuiduga saaks talv läbi sooja tuppa kümme eramut.
“Siiani materjalipuudust ei ole ja vaadates, kuidas põlluääred kähku võssa kasvavad, usun, et puudust ei tulegi,” on Jaak Raid toormevaru suhtes kindel.
AS Tootsi Turba juhataja Matti Puuroneni sõnade järgi oli hakkpuidu osakaal ettevõtte tootmismahus varem kuni kümme protsenti, tulevaks aastaks ennustab ta tootmismahu suurenemist veerandini.
Niisama suure osa moodustab ettevõtte tegevusest praegu näiteks küttefreesi müük.
Iga vits ei sobi
Hakkpuiduks kõrvalteede äärde ja põldude veerde ligipääsetavasse kohta korralikult kuhjatud koltunud võsavirnu näeb maal ringi sõites juba tihedamini kui suviti lehmi karjamaal.
“See firma, mis teeb metsaomanikule raietööd, koondab võsa sobivasse kohta teede äärde, meie ostame omanikult selle koorma ära ja maaomanik, kes lubas virna oma kinnistule ladustada, teenib omakorda tulu,” seletab sulle-mulle põhimõtet AS Tootsi Turba kohalike kütuste juht Udo Talur.
Aga ettevõtte kohalike kütuste varujad ei löö kätt mitte iga pakkujaga. Esimene tingimus toorme ostmisel on see, et puit oleks hakkurile ja vedajale kättesaadavasse kohta virnastatud. Väljavedaja ei tohi võtta viimast, krabada metsajäätmetega kaasa mulda ja kive, sokutada virna roheliste lehtedega oksapuhmaid nagu saunavihtu.
“Väga peenikesi oksi on mõnikord ka virna pandud, neid on raske hakkida,” kostab Udo Talur. “Ja ilmastik mõjutab seda tööd, sest palju neid virnu ikka kõvade teede ääres on.”
Halinga vallas metsatee ääres töötaval rohurohelisel hakkuril on kaugele nähtavalt peal AS Tootsi Turba hele logo ja kirjad. Jaak Raidi jutu järgi on ettevõttel tulevaks aastaks tellitud veel üks hakkur, senikaua kasutatakse koostööpartnerite abi, sest ühe hakkuriga vajalikku mahtu toota ei jõuaks.
Toorme ostab ettevõte enamasti erametsaomanikelt, kuid pikaajalisi lepinguid kellegagi ei sõlmita, sest vajadust ja hinda mõjutab turg. Riigimetsa majandajad ei müü Jaak Raidi ütlust mööda tooret neile hakkpuidu tootjatele, kes konkureerivad nendega samades koostootmisjaamades. Äri on äri ja mõningane kogus AS Tootsi Turba hakkpuidust viiakse Pärnu sadama kaudu üle lahe Soome ja Rootsi.
Liftiga kabiin ja ragin
Autokoormatäis puitu raginal hakitud, lülitab hakkurijuht masina välja ja metsa vahele saabub vaikus, kuni järgmine auto ennast kohale tagurdab. Timberston OÜ firmamüts peas, laskub hakkurijuht liftiga kabiiniga alla ja tuleb selga sirutama.
“Silmad peavad kabiinis olema nii ees kui taga,” ütleb Harri Ellermaa. “Ees selle jaoks, et näha, mida sa võtad, ja taga, et näha, mis koormasse läheb – tuleb jälgida, et hakkpuitu üle kasti ääre ei laseks.”
Poole tunniga täiskoorma valmis hakkimise kohta mainib hakkurijuht, et siin on korralik materjal, kuid tavaliselt nii kiiresti ei lähe. Kabiinis on juhil ees monitor, arvuti kontrollib tööprotsesse, hakkimist, etteannet ja väljapuhumist, kuid inseneripsühholoogaistki on teada, et inimfaktor jääb üle kõige.
“Hakkmaterjal oleneb raiejäätmete väljavedajatest ja sellele on oma tingimused, aga isegi rauda on metsast tulnud, mis mitte ei sobi siia, kohe lõhub terad ja terahoidjad ära, hea, kui kohapeal saab kiiresti remonti teha,” seletab Harri Ellermaa.
Järgmine auto on hakkuri kõrvale tagurdanud. Liftisüsteem viib juhi kabiiniga taas üles, haarats hakkab hammustama virnast suutäisi, surudes raiejäätmed söötelauale ja sekundi murdosaga saab sellest hakkpuit, mis väljalasketoru pidi langeb otse veoki kasti.
AS Tootsi Turba hakkpuidutootjad ei ela peost suhu, et lepingulisi kohustusi täita, on varu Savi tänavas varuplatsil. Seal kaotab oma roheka jume seegi hakkpuit, millesse on sattunud kuivatamata kuuseokkad. Mänd paraku jääb igihaljaks elu lõpuni, enne katlaahjus soojusenergiaks muutumistki.
