Hanila vald läheb üle pelletiküttele

LÄÄNE ELU, Kaie Ilves:

Hanila vald läheb sügisest vedelküttelt üle pelletiküttele, mis peaks andma aastas 20 000 eurot kokkuhoidu. „See on teoorias. Praktikas pais­tab,” sõnas Hanila vallavanem Arno Peksar.

Seni kulutas vald keskmiselt aastas põlevkiviõli peale 65 000 eurot. Paari nädala eest kuulutas vallavalitsus välja riigihanke viie katlamaja ümberehituseks. Pek-sari hinnangul maksab ümber­ehitus laias laastus 10 000 eurot.

Ümber ehita­takse Kõmsi koo­li, Kõmsi rahva­maja, Virtsu koo­li peahoone ja väi­kese maja ning Vatla spordima-ja katlamajad. Peale katelde vahetuse paigal­datakse punkrid jm seadmed pelletite hoiustamiseks. Ehitus peaks algama augustis ja lõppema septembris.

Pelletiküttele üleminekut põhjendas Peksar eelkõige kok­kuhoiuga: pelletiküte on oda­vam. „Kasari kool läks pelletite pea­le ja on väga rahul,” märkis ta. Peale selle tõotab riigi kütuse­aktsiisi poliitika ka vedelkütuse hinnatõusu, mida omavalitsus­tele ei kompenseerita. „Valla rahakott pole nii paks,” sõnas Peksar. Ka on pelletiküte keskkonna­säästlikum. „Läheb põlevkiviõli maha, on keskkonnareostus, lähevad maha puidugraanulid, ei juhtu midagi,” sõnas Peksar. Peale selle olid Kõmsi katlad nagunii nii amortiseerunud, et tulnuks välja vahetada. „Otsustasime siis juba kõik viis korraga välja vahetada,” üt­les Peksar.

Katlamajad ehitab vald üm­ber oma rahaga ja võttis selleks kümne aasta peale 320 000 eurot laenu. Kaks kolmandikku laenu ku­lub teede korrastamiseks, üks kolmandik katlamajadele. Peksari sõnul peaks investee­ring end ära tasuma viie aastaga.

Konkurentsiameti pressiesin­daja Maarja Uulitsa sõnul kasuta­takse pelletikütet ametile teada­olevail andmeil Eestis üksikuis kaugküttevõrkudes. Konkurentsiameti andmeil kasutab Eesti 140 kaugküttevõrgu piirkonnast biokütust 52, kuid põhiliselt on see hakkpuit või turvas. 88 võrgupiirkonnas on kasu­tusel põlevkiviõli või maagaas. Vedelküttel olnud Kasari kool läks pelletiküttele üle 2012. aasta detsembris. Üleminek läks maks­ma 19 000 eurot.

„Ei ole kahtlustki, et investee­ring õigustas end,” sõnas Lihu­la vallavanem Varje Ojala-Toos.

0Shares