Hea peremees hoiab metsa korras
17.02.2013
POSTIMEES, Jaan Olmaru (Postimees): TALUMETS Parimaks talumetsa majandajaks kuulutatud Janek Kuuse tõdeb, et metsa tasub kindlasti investeerida, kuid kiiret majanduslikku tulu ei maksa üldjuhul loota.
Janek Kuuse sai metsaomanikuks 1999. aastal, kui ta ostis Ida-Virumaal Iisaku vallas endale elamiseks vana metsavahikordoni. Algul oli mees arvestanud vaid seadusega lubatud kahe hektari teenindusmaa erastamisega, kuid hiljem õnnestus tal talu eestiaegse kinnistu piirides juurde saada kokku 72 hektarit maad.
Talu maadest umbes 68 hektarit on metsa, kuid Kuuse sõnul on enamik sellest liigniiske ja soine. Metsa piir jookseb murakarabani ning rabaäärset metsa ongi kõige rohkem. «Sellises soomännikus on kord saja aasta jooksul võibolla midagi teha,» lausus Kuuse, andes mõista, et metsamaa ei tähenda alati suurt rahalist tulu.
Soometsa kõrval on Kuusel siiski ka korralikku tulundus-metsa, kus kannatab kenasti majandada, kuid seal tuleb arvestada looduskaitse eeskirjaga.
Kava aitab planeerida
Esimene majandamiskava tehti Kuuse metsadele 1999. aastal ning seda rahastas veel riik. Teise ja praegu valmiva kolmanda metsamajanduskava on pidanud aga Kuuse ise kinni maksma. «Aga see pole midagi kolossaalset,» rahustas ta väikemetsaomanikke ning tuletas meelde, et kava koostamiseks on võimalik taotleda toetust.
«Tellid atesteeritud metsa-taksaatorilt kava ära, maksad ise kinni ja hiljem taotled selle kompenseerimist,» kirjeldas asjade käiku Luua metsandus-kooli haridusega Kuuse. Ta rõhutas, et ilma metsamajandus-kavata ei saagi üldjuhul raieid puistutesse planeerida.
«Vaid sanitaarraiet võib teha ilma kehtivate inventeeri-misandmeteta. Aga kui näiteks kinnistu on koormatud hüpoteegiga, ei lubata metsamajandamiskavata midagi raiuda,» lausus Kuuse.
«Inventeerimisandmetest tuleb välja pilt, kus, mis ja kui palju sul metsa kasvab. Kavaks saab aga seda nimetada alles siis, kui sinna on planeeritud tegevused ehk millisel metsaosal milliseid raieid rakendada ja milliseid metsakasvatusvõtteid teatud puistutes kasutada,» selgitas Kuuse metsamajandamiskava ja inventeerimis-andmete erinevust.
Siiski ei kirjuta metsamajandamiskava metsaomanikule jäigalt ette, mida teha tuleb. Kava piires saab valida, kus ja milliseid raieid teha. Kõige tähtsam ongi Kuuse sõnul metsa-taksaatoriga koos läbi arutada, et kava tuleks selline, nagu metsaomanik soovib.
«See on hästi tähtis koos-töökoht,» selgitas Janek Kuuse ning soovitas metsamajandamise kava kõigile metsaomanikele.
«Kui on tõesti vaid kaks hektarit metsa ja inimesele on selle esteetiline väärtus nii suur, et ta ei taha seda maha raiuda, siis on see mõistetav. Aga kui on ikka suuremas mahus metsa, kasvõi kümme hektarit, siis on mõttekas kava tellida. Muidu puistu tagavara nagunii väheneb ja mets hakkab lihtsalt surema,» rääkis õppinud metsaomanik.
Oma metsades on Kuuse enamiku metsakasvatusvõtteid ja kultiveerimismeetodeid ära proovinud. Umbes 58 hektaril on tehtud maaparandust ning juurde on ehitatud kilomeeter metsateid. Raietest on tehtud aga pea kõiki, uuendusraiest lageraieni. Näiteks valgustus-, harvendus- ja häilraiet, samuti aegjärgset raiet. Lõigatud on nii palki kui ka paberipuud.
Raiemaht on aastati küllalt erinev ning keskmist pole Kuuse kokku arvutanud. «Sõltub, millised on ilmad ja hinnad, mõni aasta ei lõika üldse,» lausus ta.
Raiemahtu mõjutab seegi, et tihtipeale pole õigel ajal võtta usaldusväärset töötegijat. «Kui on vaja ikka 500 või 1000 tihu teha, siis ise saega ei jõua,» tunnistas Kuuse.
Ta ei soovita ka esimese ettejuhtuva ajalehekuulutuse peale oma metsa maha müüa. «Ikka väga hoolega tuleks valida, kellega see metsatehing teha.»
Esteetiline kasu
Kuuse elab oma kinnistu keskel ja sõidab metsast iga päev autoga läbi. Vähemalt korra kuus püüab ta käia metsas ka jalgsi. «Metsas käivad erinevad protsessid ja ikka on hea teada, mida sa omad,» selgitas ta. «Hea peremees on kohustatud oma metsa korras hoidma ja metsamajanduskava näeb ette ka metsaseadus.»
Oma senises tegevuses on Kuuse lähtunud nii metsa korrashoiust kui ka saadavast kasust: «Mõlemad on tähtsad. Eks teenib ka väikese majandusliku kasumi, aga pigem on see kasu ikka esteetiline, moraalne ja emotsionaalne.»
