Hiiepaikadele terendab seaduse kaitse

EESTI PÄEVALEHT, Ulvar Käärt: Seni teadaolevast ligi 2800 pühakohast on loodus- või muinsuskaitse all ainult väike osa.

Looduslike pühapaikade – hiite ja iidsete ohvrikohtade – kehva kaitse või koguni kaitsetuse üle on avalikkus arutlenud juba kümmekond aastat. Nüüdseks on lõpuks valminud seaduseelnõu, mis võib aeg-ajalt palju kära tekitavatele juhtumitele, kus näiteks raiete, kaevamis- või ehitustöödega on hiitesse satutud, lõpu teha.

Keskkonnaõiguse keskuse koostatud seaduse muudatusettepanekute järgi tuleks ajalooliste looduslike pühapaikade kaitse tõhustamiseks täiendada nii loodus- kui ka muinsuskaitseseadust. Viimast tuleks eelnõu seletuskirja järgi täiendada uue looduslike pühapaikade mälestise liigiga. Samuti täiendatakse muinsuskaitseseadusest tulenevaid piiranguid ning kohustatakse rohkem kui saja ruutmeetri suurused pühapaigad muinsuskaitse alla võtma.

Looduskaitseseadusesse kirjutataks aga võimalus kehtestada tõhusama kaitse huvides pühapaiga ümber rangema kaitsekorraga sihtkaitsevöönd.

Vähim, mida teha saab

Ahto Kaasik Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskusest, kes on ka maausulisi ühendava Maavalla koja juht, ütles, et ametnike lauale on otsustamiseks jõudnud seadusemuudatused ning loodusliku pühapaiga mõiste meie õigusruumi toomine on vähim, mida praegu pühapaikade kaitseks teha saab.

Kaasik tõi esile, et teadaolevate looduslike pühapaikade arv küünib viimaste andmete järgi pea 2800-ni, millest enamik on üksikud pühad puud, kivid või allikad. Ligikaudu 800 on suuremat maa-ala hõlmavad hiied ja hiietaolised pühakohad.

Ühtlasi on praegu looduskaitse all kõigest sadakond pühapaika ning muinsuskaitse all veel pea 470 ohvri- ja hiiekohta või nende osa.

Muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu kostis, et praegu arutellu jõudnud ettepanekud vajavad laiapõhjalist diskussiooni.

Keskkonnaministeerium on looduslike pühapaikade saatust puudutava seaduseelnõu puhul äraootaval seisukohal. Ministeeriumi looduskaitse nõunik Hanno Zingel sõnas: „Pakutud ettepanekud oleme analüüsimiseks esitanud keskkonnaametile ja kompleksse vastuse oleme planeerinud kokku panna augustikuuks.”

Kuna tehtud on väga suur eeltöö, pidas Kaasik igati reaalseks, et seadusemuudatused jõustuvad järgmise aasta algusest.

 

 

 

0Shares