Inimkobras langetab Pirita jõe orus puid

ÕHTULEHT, Sven Harjo: Pirita jõe orus tegutseb saemaniakk, kes on langetanud kümneid puid. “Siin elab kopraid ka, võib-olla ta jäljendab neid,” pakub maniaki tegudest häiritud kohalik Kersti.

Sarisaagija viimased ohvrid on Peterburi maantee juurde jääva jalakäijate silla kõrval jõe kohale viltu kasvanud suured pajud, mis on umbes meetri kõrguselt läbi saetud ja lastud jõejääle kukkuda. Värsked kännud paistavad kaugele ära.

“Venelane, eesti keelest ei saa üldse aru. Ümmarguse näoga ja natuke pilusilmne. Umbes 25–30aastane, 170 sentimeetrit pikk, kannab musta värvi riideid,” kirjeldab sageli koeraga jõe ääres jalutav Kersti saemeest, kes on langetanud jõe Peterburi maantee ja Vana-Narva maantee vahelisel lõigul umbes 50 puud ja saaginud läbi hulga oksi. “Pühapäeval nägin teda, liikus niimoodi nohinal, silmad maas.”

Aitab jalutajaid ja autoomanikke?

Kersti sõnul saeb veider tegelane puud umbes meetri kõrguselt käsisaega läbi ja jätab tüved enamasti püsti. “Mõnikord tuleb ta hiljem tagasi ja lõikab neid veidi lühemaks ning lihvib ära,” kirjeldab Kersti mehe kummalisi harjumusi. “Mõnikord saeb ta langetatud puu ka juppideks,” viitab Kersti veidi aja eest langetatud ilusale toomingale. “Mõnikord jälle teeb langetatud puude lähedusse väikese lõkke.”

Kersti ja teised jõe ääres jalutada armastavad inimesed on püüdnud saemehe tegevusest aru saada ja temaga juttu teha. Too on selgitanud enda tegevust sooviga tagada jõe ääres vabam liikumine.

“Ütleb, et siis saab autoga sõita, pääseb jõele paremini ligi. Saemehe sõnul pole siin park, vaid niisama mets ja tema tahab teid rajada ja puid maha võtta. Tavaliselt läheb ta ära, kui rääkima hakata,” räägib Kersti.

Suuremate puude vahel on tegelane harvendanud peenemaid pihlakaid ning ladunud roikad ojja, et inimesed saaksid ilusasti ojast üle. Inimkopra tegevus sõltub Kersti sõnul palju ka sellest, milline ta meeleolu juhtub olema. “Vahel saeb niisama oksi läbi. Lihtsalt läheb mööda, näeb, et oks ja saeb. Täitsa masendav,” ohkab naine.

Kersti räägib, et inimesed üldiselt ei tea, et Pirita jõe ürgorg on maastikukaitseala ning leiab, et tuleks üles seada vastavad viidad.

Ametnikud tahaksid diagnoosi panna

Keskkonnainspektsiooni (KKI) inspektori Sirje Metsmakeri sõnul on jõeorus loetud kokku umbes 50 mahasaetud puud ja raiutud väiksemat võsa.

“Iru silla juurde jääva piknikukoha juures oli paari nädala eest jää peale langetatud 21 halli leppa,” ütleb Metsmaker. Tema sõnul on tegelane valinud enamasti jõe kohale kaldu olevaid puid ja langetanud need jääle, jättes püsti umbes meetrikõrgused kännud.

Metsmakeri sõnul puudus puude langetamiseks vähimgi vajadus, sest jalakäijaid need ei seganud, samuti polnud puud ees paadiga jõel liikujatele. “Nii on raske diagnoosi panna, aga inimese tegusid vaadates tundub seal midagi olevat küll,” lausub inspektor. Tema sõnul on loodusele tekitatud kahju peamiselt moraalne ja esteetiline.

KKI on teavitanud puude langetamisest neid kinnistuid haldavat Riigimetsa Majandamise Keskust (RMK), mille töötajad langetatud puud ära koristasid, et need allavoolu ujudes pahandust ei teeks. “RMK teavitas asjast politseid ja minu teada on alustatud menetlust,” ütleb Metsmaker.

Inspektor nendib, et jõeorgu valvet panna ei saa ja kui politsei kutsuda, siis selle saabumise ajaks on tegelane jalga lasknud. “Inimestele on raske selle veidrikuga kohtumise puhuks mingeid soovitusi anda, ta võib ju oma saega ohtlik ka olla,” lausub keskkonnainspektor.

0Shares