Iru prügipõletuselt võivad kaduda toetused

Uus taastuvenergia direktiiv lisab tumedaid pilvi Eesti kehvapoolsele jäätmete sorteerimisele: kui jäätmete prügimägedele ja põletamisele viimine jätkub praeguses taktis, siis kaob õigus maksta Eesti Energia Iru elektrijaamale koostootmistoetust. See toob kaasa toasooja hinna tõusu, kirjutab Äripäev.

“Direktiivi muudatused näevad ette, et kui liikmesriik ei suuda tagada jäätmete sorteerimist jäätmete raamdirektiiviga ette nähtud määral, siis tuleb neil lõpetada ka toetuste maksmine jäätmete põletamise eest,” selgitas Euroopas jäätmekäitluspoliitikat lobistava huvigrupi Zero Waste Europe’i koordinaator Janek Vähk.

Eestis on prügi sorteerimise ja ringlusse võtmine pigem kehvapoolne – enamus prügist lõpetab prügimäel või Iru elektrijaamas. Viimasel ajal on selliste, Euroopa seaduste järgi kõige kehvemate lahenduste osakaal isegi kasvanud.

Toetustega võib olla lõpp

Praegu saab Irus põletamise eest toetust selle järgi, et energiafirma edastab riigile hinnangu selle kohta, kui palju nende juures põletatud segaolmejäätmetest oli orgaaniline (biolagunev) – ligikaudu 50 protsenti-ja selle järgi makstakse neile ka toetusi, rääkis Vähk. Kui jäätmete eraldi kogumine ei parane, siis on kahe aasta pärast sellega ka lõpp.

Küsimusele, kas Eesti Energia näeb ohtu, et neilt võidakse koostootmistoetus ära võtta, tõdetakse energiafirmast, et tööd on veel vaja teha külija küll.

“Vastavalt energiamajanduse arengukavale on seatud 2020. aastaks eesmärk võtta olmejäätmed 50% ulatuses ringlusse. Selle nimel tehakse praegu tööd. Riigil on ideid, kuidas olukorda parandada, ja meie mõtleme siin kindlasti kaasa. Näiteks oleks perspektiivikas biolaguneva materjali eraldi kogumise soodustamine,” kommenteeris Enefit Greeni juhatuse liige Veiko Räim.

Keskkonnaministeeriumi hinnangul ainult biolagunevate jäätmetega nõutud 50% ringlussevõttu siiski saavutada on raske. Praegu kogutakse sorteeritult ligikaudu 16% plastpakenditest ja alla 15% biolagunevatest jäätmetest. Teoreetiliselt oleks võimalik nõutud tase saada kokku ka 70-80 protsendiga biojäätmetest, aga see on juba mastaabilt keeruline.

Loe edasi Äripäevast.

 

0Shares