Jaak Nigul: heaoluks saab ümber jagada ainult lisandväärtust raha kujul

metsa müük, puidu müük, metsakasvatus

Tarmeko kontserni juht ja omanik ning presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi saanud Jaak Nigul leiab Ärilehele antud intervjuus, et kui 90% Eesti maksutulust ja kogu primaarne maksutulu laekub ettevõtlusest ning sellest omakorda ligi 90% umbes 6400 ettevõttest, kus töötab vaid üle 300 000 inimese, siis on keeruline jätkusuutlikult ülal pidada 1,3 miljoni elanikuga riiki.

Teie lihtne ja jõuline avaldus, kuidas riigile üldse raha tekib, tuletas mulle meelde tuttava ettevõtja kurtmise, et järjest vähem gümnaasiumide ja isegi ülikoolide lõpetajaid saab aru, kuidas riigile raha tekib.

Ma küsisin hiljuti oma tütrelt, kes käib 12. klassis, kas talle on koolis õpetatud, kust riik raha saab. Tuli välja, et sisuliselt ei ole. Riigil pole mingit oma raha, kõik riigi poolt pakutavad hüved maksab maksude näol kinni ettevõtlussektor. Ettevõtlus tähendab pidevat riskide võtmist oma varaga ja oma valeotsuste ise kinni maksmist. Ettevõtjad koos ettevõtluses töötavate töövõtjatega loovad selle lisandväärtuse, mille ümberjagamisele tugineb ühiskonna heaolu, kuid töötajad ei võta riske.

Kas gümnaasiumis peaks majandust ja ettevõtlust õpetama?

Kindlasti. Ülikoolides tuleks õpetada tulevastele õpetajatele tõde majandusest ja inimloomusest, mitte vaid kujutelmi sotsiaalsest õiglusest. Loomulikult, igaühel võib olla oma tõde, kuid majandusõpetus peaks toimuma ideoloogiavabalt. Õpetataks teooriaid, kuid mitte üht ideoloogiat.

Keegi tark kommentaator varjunimega „inseneR“ kirjutas hiljuti ühe loo juurde kaks mõtet, mis iseloomustavad hästi hariduse sisu olulisust: 1. „Lastele tuleb õpetada seda, et tuleb taibata teha niisugust tööd, mille tulemuste eest on teised nõus maksma.“ 2. „Vaese maa elaniku intellektuaalne tase ongi madal, sest muidu ta ei oleks vaene.“

Milline on see keskkond, milles ettevõtja toimetab, millised on teie mured?

Kui nalja teha, siis ettevõtlusmuredega nagu kõikuv müügi- ja toormeturg ning neli aastaaega ja rahvusvahelise imperialism, saame ise hakkama. Keeruline on riikliku hariduspoliitikaga, mis mõjutab tugevalt tööjõuturgu. Kuna tööjõudu napib, siis järelikult on hariduspoliitika olnud pikemat aega vale. Kuna makse maksab vähemus, siis on ka maksupoliitika vale. Riigi poliitikad ja kohalik
bürokraatia saavad ettevõtlust ja seeläbi üldist heaolu nii toetada kui ka takistada. Kui heaolu on vähe, siis järelikult on ettevõtlusel takistusi liiga palju.

Väga suured probleemid on ühiskonnas pead tõstev sotsiaalne egoism ja silmakirjalikkus. Tahtmised kasvavad pidevalt, kuid tahtjad pole nõus ise aitama oma tahtmisi kinni maksta. Suuremaid vabadusi ja õigusi nõuavad enamasti need, kes endale kohustusi ei võta.

Paljud ei saa aru isegi väga lihtsatest põhjus-tagajärg seostest. Võtame näiteks metsanduse. Metsa- ja puidutööstus on tänases maailmas pea ainus sektor, millel on olemas vastus meie tänastele kliimaprobleemidele. Võttes küpse puu maha ja tehes sellest mööbli või maja, lukustame puidus oleva süsiniku pikaks ajaks. Noores metsas algab uus süsinikusidumine. Samas, kõdunev puu laseb süsiniku atmosfääri tagasi. Erinevad keskkonnaorganisatsioonid ja -aktivistid võtavad aktiivselt sõna metsaraiete teemal, ometi hinnates kõrgelt puidust tooteid. Hiljuti tekitas minus hämmingut uudis, et Eesti metsade kaitse alla võtmist toetab läbi Eesti Looduseuurijate Seltsi Gazprom!

Loe edasi Ärilehest.

0Shares