Punahirvede küttimise aega tuleks pikendada
05.12.2018
Oktoobris toimus Eesti Jahimeeste Seltsis jahimeeste ja maaomanike esindusorganisatsioonide traditsiooniline ümarlaud. Samas sündis ka ühine ettepanek jahiaja pikendamiseks, kirjutab Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts õppelehes Sinu Mets.
Ümarlaual oli teemaks punahirve ohjamine suurenenud hirvekahjustuste tingimustes ja seda eelkõige Saaremaal. Erametsaliit oli eelnevalt teinud keskkonnaministeeriumile ettepaneku muuta
punahirve jahitähtaegu. Erametsaliidu tegevjuhi Andres Talijärve sõnul on tähtaegade pikendamine jahimeestele pigem võimalus kui kohustus. See võimaldab paremini täita maaomanikega sõlmitud lepinguid.
Ümarlaual tegi Saaremaa põllumees Tõnu Post ettepaneku, et tuleks teaduslikult välja arvestada, kui palju peaks hirvesid olema, et kahjud jääks taluvuse piiridesse. Metsamees Andres Oleski sõnul on ulukikahjude ohjamiseks vaja keskseid lahendusi. Oleski väitel on mandril muutunud metsameestele probleemiks metskitsekahjustused – alles hiljuti oldi hädas hoopis põdraga.
Hirvemure on suurim Saaremaal
Põhiliselt arutati selle üle, kuidas saaks Saaremaal küttida senisest rohkem hirvi. Sel hooajal tuleks küttida 1700 isendit, mis lepiti ka jahindusnõukogus kokku. Saarte jahiseltsi tegevjuhi Ive Kuninga ettekandest selgus, et saarlased on siiski oma küttimismahud hirve osas eelnevatel aastatel täitnud. Viimase viie aasta kokkuvõttes on Saaremaal kütitud 443 hirve rohkem kui keskkonnaagentuuri seirearuande koostajad on soovitanud.
Ümarlaual osalenud Jaan Ärmuse sõnul on ulukite majandamisel kõige tähtsam jälgida õiget küttimisstruktuuri. Punahirve arvukuse vähendamisel tuleb rohkem rõhku panna järelkasvu ja emaste isendite küttimisele. Kui vaadata kõiki seisukohti, mida ümarlauas esitati, on üldpilt arvamusrohke ja vastuoluline. Ühelt poolt pakuti välja, et jahiseadus tuleb ümber vaadata, ja punahirv väikeulukiks kuulutada, teisalt leiti, et midagi pole vaja muuta.
Kompromissiks jahi pikendamine
Kõik kohalolnud said aru, et edasi saab minna vaid koostöös ja kompromissidega. Arutelu oli pikk ja raske, aga samas konstruktiivne. Päeva lõpuks lepiti kokku, et jahitähtaega võiks pikendada hirvevasika ja hirvelehma küttimiseks ning hirvejahti võiks alustada 15. augustist. Hirvepulli küttimist sooviti pikendada kuni 15. veebruarini.
Nii nagu metskitsejahiaja pikendamisegi puhul, leiti nüüdki, et eelkõige annaks jahiaja pikendamine võimaluse loomi just kahjustuskohtades rohkem küttida. Küttimine senisest varem või hiljem on pigem võimalus kui kohustus. Otsustati ka seda, et kahjustuste teemaga peab ümarlauas edasi minema.
Ümarlauda juhtis jahimeeste seltsi president Margus Puust. Kokku osales arutelus üle paarikümne inimese, esindatud olid: põllumajandus-kaubanduskoda, keskkonnaministeerium, maaülikool, erametsaliit, keskkonnaagentuur, Saaremaa põllumeeste liit, Saaremaa jahindusnõukogu, Saarte jahimeeste selts, Leluselja jahiselts, talupidajate keskliit ja Eesti jahimeeste selts.
